Sajandivanune traktor ärkas tossupahvaku saatel ellu

Kuido Saarpuu
, Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raudrattad all ja vedrustus puudub ehk kõval maal sõites tekib tunne, et masin kukub kohe laiali ja laguneb ära.
Raudrattad all ja vedrustus puudub ehk kõval maal sõites tekib tunne, et masin kukub kohe laiali ja laguneb ära. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Veskisillal Konesko logistikakeskuse territooriumil esitletud traktor Fordson F, vanim omasugustest, ärkab ellu paraja lärmi ja suure-suure tossupahvaku saatel.

Traktori omanik Alvar Hirtentreu lasi masina korda teha oma isa mälestuseks. „See, et traktor on endiselt alles, on suuresti mu isa teene, sest oma tehnikat ta hoidis,” meenutab Hirtentreu. „Pensionipõlves tekkis mul rohkem vaba aega ning restaureerisime selle töökorda. Traktorite kokkutulekul oli see kõige vanem masin, järgmise traktori valmistamisaasta oli 1928.”

Käivitub lõbusalt

Traktori üks taastajaid Aare Soolepp tunnistab, et traktoriprojekt oli paras katsumus, näidisekseplare tal tööd tehes ees ei olnud. „Olin teinud sarnastele traktoritele kütusepaake ja poritiibasid, kuid täielikku taastamist mitte. Ettevõetud töö oli paras väljakutse, samas ka huvitav,” ütleb ta. „Õnneks puuduvaid osasid palju ei olnud. Seisis see traktor laialivõetuna ju ühes talukompleksis. Ka kokkupanek polnud väga suur probleem, kuid kõige suurem peamurdmine oli süütesüsteemiga. Ajahammas oli oma töö teinud.”

Selle, punaste rataste ning hallika kerega traktoriga sõitmist ei saa Soolepa arvates millegi muuga, isegi hea tahtmise korral, väga võrrelda. „Raudrattad all ja vedrustus puudub ehk kõval maal sõites tekib tunne, et masin kukub kohe laiali ja laguneb ära. Gaasihoovastik ja mootori pöörete juhtimine on väga arhailise ehitusega. Sisuliselt töötab esimese põlvkonna Fordsoni mootori küttesüsteem kui leeklamp,” toob taastaja välja.

Aastakümneid kasutuseta traktori käivitamine oli Soolepa sõnul lihtne. „Bensiiniga käivitus (traktorit käivitatakse bensiiniga, kui mootor on töösoe, sõidab see edasi petrooleumiga) see üsna lõbusalt,” selgitab ta.

Esitlusel seda lõbusust väga välja ei tule ning traktor näitab end päris kapriissena. Veskisillal kulub hulk aega, mil pärast vändalööki mootorist popsumist kostub. Tossu ja lärmi on rohkem kui rubla, et mitte öelda marga eest (1923. aasta reklaamtrükises oli sellise traktori hinnaks üle 182 000 marga).

Fordsoni traktorit peab Hirtentreu omamoodi nende perekonna reliikviaks. „Isa muretses selle kunagi naabruses olevast Rulli karjamõisast. Raha traktori teenimiseks kogus ta päevapiltnikuna, talutöö sedavõrd palju sisse ei toonud,” meenutab ta. „Traktor leidis talumajapidamises kasutust, kuid eks ostuhetkel oli see kaua töötanud masin üsna täbaras seisus. Isa jagas tehnikat aga väga hästi ning seadis selle igati heasse töökorda. See traktor oli üks tema armastustest.”

Kollektiviseerimise aegu, mil eraomanduses olev põllumajandustehnika ja loomad korjati inimestelt kokku, suutsid Hirtentreud antud Fordson traktori endale hoida. See viidi kunstlikult sedavõrd täbarasse seisu, et vara kokkukorjajaid „romu” ei huvitatud.

Alvar Hirtentreu vanematekodus aastakümneid seisnud ja roostetanud traktori võttis pensionipõlve pidav mees ja tema tehnikameestest abilised käsile aastajagu päevi tagasi. „Arvasin, et tehnika olukord on halvem, seest silindrid roostes jms, kuid õnneks olukord niivõrd hull ei olnud,” sõnab omanik.

Kuidas aga sellise masinaga omal ajal tööd teha oli? „Raske, päris raske. Sõites põrutab see nii, et hambad loksuvad suust lahti,” on ka Hirtentreul kohe vastus valmis. „Rool on raske, sõidumugavust ei ole. Ees soonega ja taga kihvadega raudrattad pööravad maapinna niivõrd segamini, et sellega sõitmine lõhub asfaldigi ära.”

Vanatehnikahuviline Tiit Talts, kes samuti igivana traktori esitlusel kohal on, selgitab, et Fordson alustas traktorite ehitamisega juba 1907. aastal. Kasvas see välja 1903. aastal loodud Ford Motor Company autotootmisest. „Esimene traktor oli koostatud auto osadest ning seda nimetatigi automobiiladraks,” märgib ta. „Et sellega on põllutöid lihtsam teha (ühes edasimüüja reklaamis mainiti, et traktor teeb ära nelja-viie hobuse töö), hakkasid traktorid populaarsust koguma.”

Fordsoni F-seeria traktoreid hakati tootma 1917. aastal. Masstootmisse läks see aasta hiljem. 1925. aastaks oli selliseid traktoreid ilma peale kokku toodetud juba pool miljonit. Vabariigiaegsesse Eestisse jõudsid valdavalt 1920. ja 1922. aasta traktorid ning neid müüdi siinmail mõnedel andmetel kuni 300 masinat aastas. „Omas ajas oli see väga edumeelne, lihtne ja töökindel traktor,” kiidab Talts.

Antud traktorit pidas Aare Soolepp päris haruldaseks. „See Fordson F peaks olema ainukene töökorras traktor siinmail. Ülejäänud töötavad Fordsonid on järgmise põlvkonna ehk N-seeria traktori,” lisab ta.

Viimati tegi Veskisillal esitletud 1922. aasta Fordsoni mootor häält 35–40 aastat tagasi. Alvar Hirtentreu plaan on traktorit hoiustada Türi-Allikul Konesko logistikakeskuse territooriumil omaette ruumis. Sinna mahuvad lisaks traktorile ka paar mootorratast ning üks invaliidiauto.

Fordsoni F-seeria traktor

Valmistamisaasta: 1922

Mass: umbes 1,3 tonni

Käigud: 3 edasi, 1 tagurpidikäik

Kütusepaak: 80 liitrit

Allikas: Aare Soolepp

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles