Milliseid ravimtaimi korjata juulis? (1. osa)

, fütoterapeut, Karepa ravimtaimeaia perenaine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõmm-liivatee.
Nõmm-liivatee. Foto: Internet

Kui juunis enne jaaniaega said varutud kõik lehed, siis juulis on täies hoos õite aeg. Juuni lõpust alates õitsevad juba angervaks, põdrakanep, nõmm-liivatee, kurereha, kurgirohi jne – kõiki õitsvaid ravimtaimi on praegu just parim aeg varuda ja kuivatada. 

Aed-liivatee (Thymus vulgaris L.) on meie oludes aiataim. Välimuselt on see liivateedest kõige tagasihoidlikum, kuid toimeainetelt kõige tugevam. Peamiselt korjatakse juunis ja juulis õitsvaid latvu, kuid ka augustis võib veel teist korda lõigata. Kuivatatakse 35–40 kraadi juures. Latvu lõigates jäta alati umbes 10 cm kasvama – siis jääb põõsas elama. Sügisel kata taim lehemultši või männiokastega.

Aed-liivateed juuakse nohu ja köha korral, see aitab eriti hästi nn ärritava köha puhul. Taim on ka seente- ja mikroobidevastase toimega, soodustab seedimist ja aitab kõhugaaside vastu. Venemaal on kasutatud aed-liivateed alkoholismi raviks, sest see vähendab pohmelli ja alkoholi ärajäämisest tingitud vaevusi ning parandab enesetunnet.

Aed-liivatee sobib hästi ka hommikuseks ergutavaks joogiks kohvi asemel. Aed-liivatee on väheseid taimi, millest tehtud teed võib juua piima või rõõsa koorega. Seda eriti juhul, kui organism on haigusest nõrk. Kurnatuse ja väsimuse korral tasub aed-liivateele lisada veel kuldjuurt kas kuivatatud kujul või tinktuurina, et jõudu taastada.

Kuna aed-liivatee on palju tugevama toimega kui nõmm- ja teised liivateed, siis selle päevane annus ei tohiks ületada 8 grammi droogi. Toidu, näiteks pasta, kala, liha ja aedviljaroogade maitsestamiseks kulub näputäis aed-liivateed. Karepa Ravimtaimeaias teeme aed-liivateest ka nohu ja külmetuse tohterdamiseks salve.

Välispidiselt saab kasutada naha-ja küüneseene raviks vannidena ja mähistena.

Sidrun-liivatee kasvab samuti koduaias ja seda kogutakse nagu teisi liivateesid. Seedimise soodustamiseks võiks juua seda väga hea maitsega teed toidu kõrvale. Sobib ka kalale, pastale, pitsale maitseaineks. Liivateedest üks parima maitsega!

Nõmm-liivatee

Nõmm-liivatee (Thymus serpillum L.) on küll nõrgema toimega kui aed-liivatee, aga väga hea maitsega. Kui näed seda metsaserval või rannaliival kasvamas, tasub korjata. Õitsemise algul lõika kääridega õitsvaid oksi ja kuivata kiiresti 30–40 kraadi juures.

Nõmm-liivatee soodustab seedimist, suurendab sapieritust maksa- ja sapihädade korral ning aitab neid, kes on hädas kõhugaaside ja halva suulõhnaga. Lastel aitab nõmm-liivatee köha vastu. Samuti tehakse reuma korral nõmm-liivatee vanne ning nahaekseemidele kompresse. Minu jaoks on nõmm-liivatee tõeline maitseelamuste tee. Kuigi see on nõrgema toimega kui aed-liivatee, sobib see taim ka toidu maitsestamiseks.

Pärnaõied

Pärnad alustavad õitsemist juuli algul ning nende korjeaeg kestab kaks nädalat. Kõige esimesena õitseb suure õiega pargipärn, neid on linnahaljastuses palju. Seejärel õitseb keskmise õiega pärn, neid võib kohata mõisaparkides ja alleedel, ning viimasena metsas kasvavad pärnad.

Kõige aromaatsemad on metsas kasvavate pärnade õied, kuigi õied on väikesed ja korjata raske. Oleme lõiganud oksalõikuriga okste tippe ja hiljem kodus puhastanud ja kiiresti kuivama pannud. Pärn kasvatab iga aasta uued noored võrsed, mis järgmisel aastal õitsevad.

Pärnaõied alandavad palavikku, ajavad higistama, puhastavad organismi. Köha korral mõjub röga lahtistavalt, vedeldab verd ja puhastab veresooni. Mõisaprouad jõid pärnaõieteed peavalu vastu ja närvide rahustamiseks.

Pärnaõied vedeldavad verd. Ägedate südame- ja veresoonkonnahaiguste korral tuleb kasutada ettevaatlikult. Soovitatakse juua mitte üle kolme nädala järjest. Päevane annus on 2–4 grammi droogi ehk 1–2 tassi teed.

Põdrakanepi õied

Põdrakanepi õisi korjame õitsemise alguses, lüpstes õied näppudega varte küljest, suunaga alt üles või lõigates/murdes ladvaosa koos õitega. Kuivatame kiiresti pimedas 35–45 kraadi juures ja säilitame kotis või purgis.

Õied annavad igale teesegule imeilusa välimuse. Meie lisame põdrakanepit stressiteedele ja elujõuteele, kuid seda on kasutatud ka kasvajate vastu ja isegi vähiravimi toorainena farmaatsiatööstuses. Õites on flavonoide. Lehed sisaldavad tanniine. Taimes on ka streroide. Kogu taim on rahustava, hormoonsüsteemi korrastava ja immuunsüsteemi tugevdava toimega. Aitab ka meeste eesnäärme suurenemise korral. Samuti saab sellest teha fermenteeritud teed. Selleks rullige lehed käte vahel või lõikelaual, nii et need lähevad mahlaseks. Asetage emailitud, roostevabasse või klaasist anumasse, katke niiske rätiga ja laske seista, kuni need hakkavad lõhnama, seejärel tuleb lehed ruttu kuivatada.

Venemaal oli see ekspordiartikkel 16. sajandil. Hiljem tehti seda delikatessteed käsitsi ka Kremli kõrgetele ametnikele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles