Poolkõrge mustika (Vaccinium x atlanticum) kasvatamiseks koduaias tuleb valida soe ja päikseline koht, mis on kaitstud külma tuule eest.
Kasvatame mustikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvel ei tohi tuul mustika kasvukohast lund ära keerutada. Madal ja märg kasvukoht ei sobi samuti, sest mustikas ei talu liigniiskust. Varju istutades õitseb mustikas vähem ja marjad pole nii magusad.
Parim muld on huumusrikas, õhuline ja kindlasti happeline. Sobivaim mulla pH on 4–5,5.
Korraliku viljumise tagab mitme eri põõsa koos kasvatamine. Madalakasvuliste põõsaste vahekaugus võiks olla 60 cm, poolkõrgetel meeter. Taimevalikut tehes eelistagem Eestis kasvatatud ja kohalike oludega juba harjunud materjali.
Kasvupinnas taimele soodsamaks
Olenevalt olukorrast saab kasvupinnase mustikale vastuvõetavaks muuta. Raske savika mulla korral kasutatakse rabaturvast, igale taimele vähemalt kümme liitrit. Liiga aluselise, aga piisavalt õhulise ja kerge mulla korral saab mulda muuta happelisemaks väävliga, segades seda 30 cm sügavusse mullakihti vähemalt kolm nädalat enne istutamist.
Veel on hea lisada istutusauku kas männiokkaid või komposteerunud puulehti – see aitab hoida sobivat happesust ja annab pikaajalise huumuseallika, samuti aitab õhustada pinnast ja hoida niiskust.
Mustikas tuleb istutada pisut sügavamale, kui see potis kasvades oli, ja külmakergituse vältimiseks tugevalt kinni vajutada. Kohe pärast istutamist multida pinnas sobiva orgaanilise materjaliga. Hästi sobib selleks männiokas, saepuru, puiduhake, koorepuru või turvas. Igal kevadel võiks multi juurde lisada.
Kastmine ja väetamine
Kastmiseks on parim kasutada vihmavett, võimalusel jõe- või järvevett. Kui aga seda võimalust pole, siis lisada karedale veele lusikatäis äädikat. Istutusjärgne hooldamine seisnebki peamiselt kord nädalas kastmises.
Väetamiseks on parim vees lahustuv spetsiaalne mustikaväetis või muu mahepõllunduse otstarbeks kasutatav hapulembestele taimedele mõeldud väetis. Pärast juuni lõppu enam väetist anda ei tohi, sest see takistab okste puitumist ja nii väheneb märgatavalt talvekindlus.
Lõikamine
Esimesel kolmel aastal pärast istutamist mustikas lõikamist ei vaja. Välja lõigatakse vaid talvel kahjustunud oksad. Hiljem lõigatakse hea saagi saamiseks ahtalehine mustikas kevadel iga kahe-kolme aasta tagant maani maha. Et aga saaki siiski igal aastal saada, võib lõigata korraga vaid pool põõsast ja järgmisel aastal teise poole.
Poolkõrgel mustikal ja kännasmustikal lõigatakse noorendamiseks välja üle kuue aasta vanused oksad, mis ei ole enam nii saagikad. Samuti eemaldatakse liiga tihedalt kasvavad, talvel kahjustunud ning maadligi kasvavad nõrgad oksad.
Neid põhilisi juhiseid järgides on mustikahooajal lillad magusad marjad kohe oma aiast võtta.