Koduaia maasikamaad korrastades ja uusi taimi istutades võiks maasikaid pilgupüüdjatena kasvama sobitada ka lillekasti, püramiidi või amplisse.
Maasikaid maitse ja ilu pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Mustangi talu ja teised eriti nutikad maasikakasvatajad said oma kasvuhoonemaasikailt saaki juba aprilli keskel, ei kuulu koduse maasikapeenra korrastamine esimeste kevadiste aiatööde hulka, sest vanad lehed kaitsevad taimi hästi külma eest. Tänavune aprill oli üsna kõle ja muutliku meelega. Kui ilmad on juba soojemad ja maa tahenenud, võtke korrastustöö mõnel päikeselisel päeval ette. Vanad pruunid lehed saab käega ära murda, võsundid ja tütartaimed lõigake ära kääride või noaga, sest kui hakkate neid rebima, siis vigastate taimi või tõmbate need koguni mullast välja. Lisaks tärganud umbrohtudele tõmmake või kaevake mullast välja kõik kuivanud ja haige moega maasikataimed. Kuivanud lehed ja haiged taimed koguge kokku ja põletage. Peenravaibalt või kilelt on kuiva prahti kerge kokku pühkida.
Kui maasikad ei kasva mugavuse pärast peenravaibal, tekstiil- või kilemultšil, siis saate taimede ümbrust ettevaatlikult kobestada, maasikale meeldib õhurikas muld.
Viljakal mullal hakkavad maasikad lisaväetisega turgutamist tahtma pärast teist saagiaastat, kuid kui taimed on ilusad ja lehtede toon õige, siis pole seda ehk tarviski. Pärast peenra korrastamist võib kevadel taimede ümbrust multšida turba ja kõdusõnniku või turba ja komposti segu 2–3 cm paksuse kihiga.
Peenravaibal vm niiskust hoidval ja umbrohtu tõkestaval kunstmaterjalist kattel kasvavaid maasikaid saab kosutada kastmise ajal antud väetisega. Liialdada sellega ei tasu ning meeles tuleb pidada, et muld olgu enne väetamist alati niiske, maasikas ei talu kloori ja ülemäärane lämmastik paneb vohama lehed. Esimest korda antakse väetist pärast seda, kui taimed on kasvu alustanud, teist korda enne õitsemist ja kolmandat korda pärast saagikoristust.
Kasutage kas maasika- ja marjaväetist vm vees lahustuvat kloorivaba kompleksväetist, seda võtke umbes 2 tl kümne liitri vee kohta. Koduaias tahame enamasti mahedalt läbi ajada, kes kunstväetisi ei kasuta, võib maasikataimi kosutada kanakakagraanulite leotise, mereadru ekstrakti lahuse vms vahendiga.
Kauem kui neli aastat samad maasikad head saaki ei anna. Mai esimene pool on õige aeg uue maasikapeenra tegemiseks, mullas on veel piisavalt niiskust, taimed juurduvad hästi ja esimesed maasikad saate juba tänavu suhu pista, korraliku saagi nopite järgmisel suvel. Maasikamaale otsige aias viljaka kobeda ja umbrohuvaba mullaga päikeseline paik, kus neli-viis aastat pole kasvanud maasikad. Head eelviljad ei ole sarnaste haiguste ja kahjurite pärast ka kartul, kurk, kõrvits, tomat ja kapsad, see-eest sobivad hästi sibul, küüslauk, redis, porgand, salat, oad, spinat, till, petersell. Kaevake muld läbi ja segage sinna kaevates kompost ja kõdusõnnik (keskmise raskusega heale huumusrikkale saviliiv- või liivsavimullale lisage seda umbes viis kilo ruutmeetri kohta, lahjemal mullal rohkem, ämbritäis). Kui keegi istutab ainult mõne maasikataime ja tahab neile väetist kaasavaraks istutusauku panna, siis katke augu põhja raputatud väetis või laotatud sõnnik kindlasti mullaga, et juured sellega kohe kokku ei puutuks, muidu jäävad taimed põdema.
Raskel niiskel mullal on maasikat õigem kasvatada vaos või peenras. Kuivavõitu mullal tasub eelistada tasast maad, seal peaks väiksem olema ka talvekahjustuste oht. Kui maad jätkub, ärge sellega koonerdage: reavahe võiks olla 90 ja taimede vahe 25–30 cm, siis jätkub kõigile taimedele õhku ja päikest ning haigused-kahjurid ründavad vähem. Hõredama istutuse korral võib ühelt taimelt saada rohkem ilusaid suuri marju.
Kui kasvatate maasikaid peenravaibal, tõmmake muld enne vaiba laotamist siledaks ja korjake ära kivid. Enne vaiba mahalaotamist kastke maa korralikult märjaks. Kinnitage servad ja tehke vaiba sisse taimede istutamiseks ristikujulised 10 cm pikkused lõiked. Enne istutamist kastke hoolikalt ka kassettistikuid, paljasjuurseid taimi hoidke paar tundi vees. Kui te ei kasuta tehismaterjalist multši, siis katke taimede ümbrus turba, põhu, rohuhakke vm orgaanilise multšiga ning jälgige, et seda poleks maas liiga paksu kihina, mis vihmaste ilmadega hallitama läheb. Kasvu ja viljade arenemise ajal ärge unustage maasikapeenart kuivaga kasta.
Et peletada maasikamaalt eemale ohtlikku õielõikajat, kasvatage maasikate vahel küüslauku või pritsige taimi noorte lehtede ilmudes ja mõni päev enne õienuppude avanemist soolikarohu-, tomatilehe-, sibula- või küüslauguleotisega. Leotist tehes valage peenestatud taimedele (või näiteks sibulatükkidele) külm vesi ja jätke need 12–24 tunniks sinna ligunema. 10 liitri vee kohta võtke üks-kaks kilo värskeid taimi või 150 g kuiva taimepuru. Kurnake siis leotis, lisage kleepuvuse suurendamiseks pisut rohelist seepi ja pritsige. Ümarusside ehk nematoodi tõrjeks on maasikapeenrail kasvatatud peiulilli, kuid need võivad sinna meelitada ka tigusid ja nälkjaid.
Ahvatlevad maasikad võivad aias astmikpüramiidis, lillekastis, mõnes ilusas anumas või amplis kasvades olla ka tõelised pilgupüüdjad. Mõne aja eest meelitati ostjaid igal kevadel sammast katvate „ronimaasikate” fotodega. Sellist pilti ei maksa uskuda, maasikas ei ole roni- ega vääntaim ja ise ei roni see kindlasti kuhugi, teil tuleb taime tublisti aidata. Väetatud mulla- ja turbaseguga täidetud sammastes, postides, seintes, aiavõrgust keeratud torudes vm on augud, kuhu maasikad umbes 15 cm vahedega istutada. Ronimismulje saab jätta sellega, kui suunata ja kinnitada alumise rea taimede võsundid üles, et tütartaim saaks kasvada kõrgemal paiknevas avas jne, kuni terve post on taimedega kaetud. Kuid palju lihtsam ju on kõik avad kohe maasikataimi täis istutada.
Kujundustrikke tasub teha taasviljuvate maasikasortidega, mis annavad esimese saagi koos varaste sortidega, peavad siis mõne nädala vahet ning hakkavad uuesti õitsema ja saaki kandma. Õied ja viljad arenevad ka võsunditel moodustunud tütartaimedel. Marju jätkub öökülmadeni. Taasviljuvad ehk remotantsordid on näiteks „Ostara”, „Rapella”, „Flamenco”, „Calypso”, „Mount Everest”, „Toscana”, „Delizz”, „Elan”, „Selva”, „Temptation”, „Pink”, „Tango”, „Ada”, „Albion”, Jõgeval aretatud „Mall” jt.
Mõnikord räägitakse rippmaasikatest, kuid need on ikka need samad taasviljuvad sordid, rippuvaks teevad maasika selle tugevad tütartaimedega võsundid. Taasviljuvad sordid on eriti kenad lillekastis või ripp-potis ehk amplis. Maasikaid anumas kasvatades peate neid hästi kastma ja väetama, sest niiskus ja toitained saavad väikeses nõus ruttu otsa. Eriti kiiresti kuivab ampel tuulises kohas. Rippanumale leidke päikeseline, kuid tuulevaikne koht, muidu peate maasikat kastma iga päev ja sellest võib-olla isegi ei piisa.
Lillekasti või -vaasi põhja pange drenaažiks paarisentimeetrine kruusakiht, kasvupinnaseks sobivad valmis suvelillemullad või komposti, aiamulla ning turba või liiva segu vahekorras 3:2:1. Mulla sisse tasub segada vett siduvaid graanuleid, kust niiskus aeglaselt vabaneb. 25 cm läbimõõduga amplisse mahub kasvama kolm maasikataime, lillekastis jätke taimede vahekauguseks vähemalt 20 cm. Viljade arengu ja saagi ajal lisage kord nädalas kastmisveele kompleksväetist. Kui ostate valmisampli, siis on väetis ilmselt juba kasvumulla sisse segatud, kuid terveks suveks taasviljuvatele sortidele sellest ilmselt ei jätku. Talveks kaevake amplimaasikad mulda või viige nullilähedase temperatuuriga ruumi talvituma.
Astmelises püramiidis on maasikaid hea kasvatada siis, kui aias on vähe ruumi. Sellise aiaehte üle rõõmustavad kindlasti väikesed lapsed ja vanad inimesed, kes ei pea siis maasikaid hooldades väga kummardama. Lihtsa püramiidi raamistiku võib muidugi ise teha, kuid internetist otsides leiate nutikaid mitmes mõõdus ning kolme- kuni seitsmeastmelisi valmispüramiide (vt näiteks suursiil.ee). Kolmnurkse konstruktsiooniga püramiidi kõik küljed näevad hästi päikest. Kui püramiidi astmeil on ruumi umbes 30 cm mullakihi jaoks, võite maasikataimed sinna ehk ka talveks jätta.
Püramiidi ei tasu liiga tihedalt täis istutada, taimede vahekaugus võiks olla 40 cm. Igal astmel võiks kasvatada ise sorti, siis on neid lihtne meeles pidada ja võrrelda. Kui te ei tea, millist sorti valida, siis usaldusväärse maasikasortide tutvustuse leiate Asta-Virve Libeki ja Väino Eskla koostatud „Maalehe maasikaraamatust”.