Uudiseid on maamessil küll ja küll, näiteks Hydroline’i esimene Eestis valmistatud hüdroveoga väiketraktor, Claasi Mercedes-Benzi mootoriga ainulaadse peksusüsteemiga ehk põhipeksutrumlit abistava lisapeksutrumliga kombain või «Teele».
Teele, ainulaadne peksusüsteem, pull – kõik ühest kohast
22. aprill 2016, 08:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane on Jõgeval asuva Eesti taimekasvatuse instituudi uusim kartulisort, tutvustasid messil seemnekartulit müüva instituudi esindajad. Seemnekartuli kilost küsitakse 40 senti, kotid kaaluvad 10 ja 25 kilo, valida on kaheksa sordi vahel.
Lihaveiste karjad kasvavad
Esimese messipäeva turuliider oli vana tuttav «Jõgeva kollane», mida Jõgeval töötavad sordiaretajad mõne aasta eest värskendasid. «Peamiselt seda kõik ostavadki,» kinnitas Eesti taimekasvatuse instituudi töötaja Rein Karu. «Oleksime võinud siia tulla ainult «Jõgeva kollasega».»
Siiski, potipõllumehed pole vaid vanas kinni, ka Jõgeval aretatud uusim laua- ja salatikartuli sort «Teele» oli menukas. Asjatundjate sõnul on keskvalmiv «Teele» üsna haiguskindel, ei tumene toorelt ega pärast keetmist. Üks puudus siiski on, nagu kõigil teistelgi sortidel – puudub metsseakindlus. Aretustöös on arenguruumi.
Aretustööga tegelevad ka Eesti lihaveisekasvatajate seltsi (ELKS) liikmed, kes seekord on messile toonud mitukümmend noort tõupulli. «Eestis on seni peamiselt piimakarja peetud, aga viimase kümne aastaga on meil ka lihaveiste hulk kõvasti kasvanud,» rääkis ELKSi söötmisnõustaja Pilleriin Puskar.
Seltsi presidendi Aldo Vaani sõnul on Eestis praegu 67 000 – 68 000 lihaveist, neist ligi 26 000 on igal aastal vasika ilmale toovad ammlehmad. Tõugudest on kõige rohkem hereforde, keda oli aasta alguses PRIAs arvel 16 374. Herefordidele hingavad kuklasse aberdiin-angused (15 874), kolmandal kohal on limusiinid (11 995).
«Aberdiin-angused on tänuväärsed selle poolest, et nad lepivad väga hästi ka kehvemate karjamaadega,» märkis Aldo Vaan. «Herefordide hulgas on jälle üsna palju neid loomi, kes on loomult rahulikud. Aga kõigil tõugudel on rahulikke liine ja ka selliseid liine, mida kasvatajad karja ei jäta.»
Seltsi liikmed müüsid eelmisel aastal Eesti tapamajadesse 9000 lihaveist, teist sama palju elusloomi läks eksporti, peamiselt Poola ja Türki. «Nüüd, kus niitmistoetuse maksmine lõpetati, on lihaveisekasvatajatel võimalik võtta kasutusse uusi maid,» ütles Aldo Vaan. «On ju mõistlik maa ära kasutada, seal midagi toota ja siis oma toodang eksportida.»
Hooldusniidukeid polegi
Niitmistoetuse kadumine on märgata ka maamessil – põllutehnika müüjate platsidelt tuleb hooldusniidukeid otsida tikutulega. Üks neist on Claasi kombaini ja mitmes mõõdus traktorite vahel Konekesko platsil.
«Oleme tõesti ühed vähesed, kellel on hooldusniiduk messil kaasas,» märkis Konekesko Eesti ASi tootejuht Marko Mirme. «Eks põlluveerte ja teeäärte niitmine käi edasi, suur purustamine on aga ilmselt lõppenud.»
Põllumasinad on kallid, näiteks maamessile toodud Mercedes-Benzi kuuesilindrilise mootoriga kombain Claas Lexion 670 maksab sõltuvalt lisadest 260 000 – 270 000 eurot.
Sel aastal on Konekesko Eesti müünud juba 15 Claas 670 kombaini. Kas Eesti põllumajanduses on siis ikkagi vilets aeg?
«See on õige, et põllumajanduses on raske aeg,» kinnitas Mirme. «Kombainide müük on meil tänavu hea tänu sellele, et eelmisel aastal oli vilja saak ja hind hea. Aga sel aastal põllumehed meilt kombaine naljalt ei osta, nad vahetavad lihtsalt vanema masina uue vastu välja.»
Seegi pole ju halb uudis. Ja üldse pole uudis see, et kuigi põllumajanduses on kriis, on maamess rahvast pungil, parkimiskohta leida on õnne asi.
XXIV maamess
• Maamessil osaleb tänavu 450 suur- ja väikeettevõtet kümnest riigist, mess võtab enda alla 60 000 ruutmeetrit.
• Täna ja homme peetakse messil rahvusvahelist raievõistlust Kevadkarikas. Kell 10.30 valitakse loomatelgis tänavune parim lihatõugu noorpull ning kell 14 on samas noorte lihatõugu pullide oksjon.
• Laupäeval kell 9–16 peetakse näituseväljaku lähedal Eesti maaülikooli spordihoones messi «Maale elama», kell 12 algab maamessil Postimehe Maamehe võistlus.
• Maamess on avatud täna kell 9–18 ja homme kell 9–16.
Allikas: AS Tartu Näitused