Üle paarikümne aasta tagasi Sangaste vallas Keeni külas helbetootmist alustanud ASis Sangaste Linnas töötab praegu küll ainult neli inimest, kuid helbeid toodetakse seal lausa üle 1300 tonni aastas. Tootmismahult on firma Eestis turuliider. Heleni helbeid süüakse kõigis Balti riikides.
„40 protsenti toodangust läheb ekspordiks Lätti ja Leetu. Oleme teinud tõsist müügitööd, et oma toodanguga naabrite turule pääseda. Kui aastaid tagasi Venemaale eksportisime, oli see arv tunduvalt suurem ning tehas töötas 24 tundi ööpäevas ehk kolmes vahetuses. Praegu töötame nelja töötajaga ühes vahetuses,” tutvustab ASi Sangaste Linnas ettevõtmisi juhatuse liige ja tegevjuht Pille Pokk.
Tootmises on viis helbeliiki: neljaviljahelbed, kiir- ja täisterakaerahelbed, riisi- ja tatrahelbed. „Oleme liitunud telesaate „Kodutunne” heategevusüritusega ning aprillikuust jõudsid nende logoga pakendites kauplusekettidesse müüki meie kaerakliid ja neljaviljahelbed,” lisab Pokk.
Eestis Helen, Lätis Valdo
Sangaste Linnases toodetud helbeid saab klient osta kõikides suuremates Eesti kaubakettides kaubamärgi Helen all. Väiksematesse poodidesse jõuab toodang hulgiladude vahendusel. „Meilt ostetakse helbeid ka suurtes kottides, kust see jõuab ostjateni teistsugustes pakendites. Näiteks Lätis müüakse meie helbeid Valdo kaubamärgi all, Eestis võib kauplustes leida Säästupakendis helbesorte,” lisab müügijuht Viive Puudist.
Juhatuse liikme sõnul on helveste tootmise turul suur konkurents, kuid sellest hoolimata on Sangaste Linnas mahu osas turuliider. „Ise ikka ütlen, et oleme väikesed ja tublid ning igal aastal veidi oma tootmismahtu kasvatanud. Tõsi, suurt rõhku paneme kvaliteedile,” nendib Pokk.
Helveste valmistamisel on peamine tooraine kaer, mida ostetakse enamasti Eesti partneritelt, kuid ka Lätist. Nisu, rukist ja otra varutakse samuti Eestimaa viljatootjatelt. „Vilja hoidmiseks on meil viis suurt punkrit, millest igaüks mahutab 100 tonni vilja,” täpsustab Puudist. Tatar tuleb Leedust ja riis, mida varutakse hulgifirmadelt, Taist.
„Kaer ongi põhiline meie toodete tooraine, ainult neljaviljahelvestes on seda kolmandik, kus lisaks veel 50 protsenti rukist ning 10 protsenti nisu ja samapalju otra,” selgitab Pokk.
Tehas käivitub ühest nupuvajutusest
Et oma silmaga näha, kuidas helbed pakendisse jõuavad, teeme Viive Puudistiga tehases väikese ringkäigu. Tootmisprotsess käib neljakorruselises hoones. „Tootmine on meil täisautomaatne. Vajutad nuppu, läheb tehas käima; vajutad uuesti, jääb seisma. Puhastatud ja sorteeritud terad suunatakse esmalt koorimismasinasse, sealt lõikurisse ning seejärel valmistooraine punkrisse,” kirjeldab Puudist.
„Kooritud, sorteeritud ja lõigatud toormaterjal liigub läbi nelja korruse asuvate hermeetiliste torude vastavatesse seadmetesse. Esmalt lähevad kooritud-lõigatud terad aurutamisele aurutorusse, kus neid kuumutatakse 105kraadise temperatuuriga keskkonnas tund aega. Seetõttu saabki puder kodus nii kiiresti valmis,” täpsustab Puudist.
Seejärel lähevad terad valtsimismasinasse muljumisele, kust väljuvad juba helbed, mis kuivatatakse, jahutatakse, sõelutakse ja lähevadki pakendamisele. Päevas valmib seitse-kaheksa tonni helbeid ja jäägid lähevad loomasöödaks. „Kaotsi ei lähe meil midagi peale ahvatleva lõhna, mis küla peal hõljub, eriti kui tatrahelveste tegemine käsil,” sõnab Puudist muheledes.
Omaette vaatamisväärsus oli pakkimisliin, kus tark seade vormib pakid, täidab need nõutud koguse helvestega, liimib kinni ja lööb peale kuupäeva. Valmispakid lähevad plokkidena alustele, kuhu igaühele mahub 672 pakki ja seejärel lattu. „Kui tootmisega algust tegime, oli see tehas Eestis kõva sõna, nüüdseks on ka teistel juba taolisi seadmeid,” räägib Pokk.
„Peagi on meile Itaaliast tulemas uus veelgi täiuslikum pakkimismasin, millel peal doseerimis- ja segamisliin. Lisaks on meil spetsiaalne kaeraklii valmistamise masin, mis toodud Saksamaalt.”
Kaeraklii on Poki sõnul hinnatud tervisetoode, mis alandab kolesterooli ja veresuhkrut, puhastab sooli ja viib jääkained organismist välja. „Kaerahelbelt kooritakse maha see kõige väärtuslikum ehk siis klii,” jagab Pokk selgitusi.
Koostöös teadlastega arendataksegi Sangaste Linnases praegu kaeraklii baasil välja uut eri segudega tootesarja. „Kaerakliile hakkame lisama vitamiine, valke. Uus tootesari koosneb viiest kuni seitsmest uuest tootest, mis lisanduvad olemasolevatele. Selle aasta lõpus loodame nendega turule jõuda. Olemegi pikalt mugavustsoonis olnud, nüüd seisab ees oluline muutus.”
Tegevjuhi sõnul on uue tootesarja turule tulekuks tarvis inimesi tööle juurde võtta. „Peame eeldatavasti ka teise vahetuse avama,” arvab Pokk.
Valmimas on uued pakendid
Samuti on töös uute pakendite disainimine juba olemasolevatele tooteliikidele. „Esialgu, üle paarikümne aasta tagasi pakendasime helbeid paberkottidesse ning üle 15 aasta oleme müünud Heleni helbeid Läti disaineri kujundatud pakendites. Nüüd arvame, et on aeg pakendikujundust tänapäevasemaks muuta. Pea aasta aega oleme uut kujundust välja töötanud ning peagi lähevad need töösse,” lubab tegevjuht.
Tootepakendeid valmistatakse tehasele Leedus. Pilkupüüdev on ka Sangaste Linnase toodete kinkekohver, mis pälvinud tunnustuse isegi Ameerikas. „Kinkekohvritega käime laatadel ning kasutame neid näiteks koostööpartneritele kinkimiseks. Meie toodetega kohver tõesti köidab pilku ja jääb meelde. Kuna aga kohvri enda hind on seal sees olevatest toodetest kallimgi, ei ole me neid kauplustele müügiks valmistanud,” tõdeb Pokk.
1991. aastal asutatud Sangaste Linnase aktsionärid olid esialgu paarsada kolhoosi- ja sovhoositöötajat. Tänapäeval on firma omanikud Pille Pokk ja Tapani Koski ning kümmekond väikeaktsionäri. Tartu Ülikoolis kõrghariduse saanud, Soomes õppinud ja töötanud Pille Pokk asus Sangaste Linnase juhi kohale 1995. aasta alguses.