Metsvint, meie arvukaim haudelind
7. aprill 2016, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprilli alul löövad meie pargid, aiad ja metsaservad rõkkama metsvintide laulust. Esimestena saabunud isaslinnud teavitavad oma pesakohavalikust valju lauluga: siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!
Lauljate pulma- ehk hundsulestik on roostjaspunaka alapoole ja põsega, punakaspruuni seljaga ja sinakashalli lagipeaga, mustal tiival kaks valget vööti ja päranipuala rohekas. Kümmekond päeva hiljem parvedena saabuvatel emaslindudel on kahvatum sulestik.
Metsvint on levinud kogu Euroopas ja Aasia metsavööndis kuni Baikalini. Eestis on ta arvukaim pesitseja, kelle asurkonna suuruseks hinnatakse 1,7 kuni 2,2 miljonit haudepaari. Laulu kõrval annavad metsvindid kohalolekust märku kutsehüüuna oma nime kasutades: vint-vint. Hoiatushüüuks on rüüpiv rüüi (mis pidavat vihma ennustama), lennul salkadest aga kuuldub jüp-jüp.
Lüheldase koonilise noka järgi võiks arvata, et metsvindi põhitoidus on seemned, ent soojal ajal süüakse enamasti okstelt ja lehtedelt, vähem maapinnalt nopitavaid putukaid ja „ussikesi” ja poegadegi toiduks tassitakse just selgrootuid. Varakevadel ja sügisel põldudel peatuvad salgad ja parved tarbivad küll pehmeks ligunenud teri ja umbrohuseemneid.
Metsvinte pesitseb kõigis puistutüüpides ja mõni paar võib hõivata isegi üksikult kasvava sookase, välditakse vaid tihedaid metsaosi. Mai alul ehitatakse puuoksale vastu tüve või ka vaksa võrra eemale kauni välimusega paksuseinaline pesa. Pesamaterjali toob kohale ka isalind, ent enamuses siiski emane, kelle osaks on pesa kokkupunumine: väliskiht samblast, samblikust ja ämblikuheidest, sisevooder karvadest, villast ja sulgedest. Emalinnu hooleks jääb 4–6 muna haudumine ja enda toitminegi, kuna isalind kaitseb südikalt territooriumi ja ligitükkivate naabrite peletamiseks muudkui laulab.
Pojad kooruvad peaaegu kahe nädala pärast ja on alul peaaegu paljad ja pimedad, nii et emalind soojendab neid veel kuus päeva. Nüüd on ka isalind lõimetishooldega ametis ja kui pesakond ei lange mõne röövli – haraka, hallvarese või orava ohvriks, saavad pojad poole kuuga tuule tiibadesse. Neid toidetakse-koolitatakse veel paarkümmend päeva. Jaanipäeva eel asub enamik vanalinde uut peret soetama, tihtipeale uue partneriga ja kindlasti uues pesas.
Metsvindid pole inimpelglikud, nii et vaikselt seisev või pargipingil istuv inimene võib neid jälgida kuitahes kaua ja mõni vint võib söandada väljasirutatud peopesalt saiaraasukesigi nokkida.