Arne Taggo: Pärnumaa kalasadamates on rauda ja betooni vähe investeeritud

Toomas Šalda
Toomas Šalda
:

Pärnumaal on 14 kalasadamat. Olgu sadam suurem või väiksem, igal juhul valmistutakse seal praegu rannakaluri jaoks ülioluliseks räimepüügihooajaks. Maa Elu käis Liu sadamas uurimas, mis teeb rõõmu, mis muret.

Liu sadamas võtab Maa Elu vastu Arne Taggo, keda jagub nii ettevõtlusse kui ka kolmandasse sektorisse. Ise peab ta end ennekõike kaluriks ja samuti tähtsal, aga siiski teisel kohal on Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, mille juhatuse esimees ta on. Liu sadama seisukorra kohta ütleb Taggo, et ega seda kodusadamaks pidavad kalurid olemasolevaga rahul pole, aga tööd kannatab teha. „Kuni 2005. aastani läksid erasadamate asjad isevooluteed, mingeid toetusi polnud võimalik saada, nii nagu NSVLi ajast jäi, nii see vananes. 2005. aastal algas meie jaoks uus ajaarvamine, sest siis sai hakata vähemalt mõtlema Euroopa Kalandusfondist kalasadamatele toetuste küsimise peale. Lius otsustasime panustada kala väärindamisse, et paraneks kala vastuvõtt – sellest tekib reaalne raha. Kui neid asju ette valmistasime, otsustasime panustada püütud toorme kvaliteedi tagamisse ning sadamas olev raud ja betoon jäid esialgu tagaplaanile,” meenutab Taggo ja lisab, et kui võtta kogu Pärnumaa, siis ehitusse ja renoveerimisse panustati kai jooksvaid meetreid arvestades enim Kihnu ja Häädemeeste sadamates. Seal, kus püük oli ja on kõige aktiivsem – Pärnu, Lindi, Võiste –, olid investeeringud rauda ja betooni tagasihoidlikumad, kuid panustati kala kvaliteeti.

Liu sadam on eraomand, tulundusühistus on 18 liiget, sadam on antud kolmele MTÜle 50 aastaks haldamiseks ja rendile. „Kõige keerulisem on kaasfinantseerimine. Sadamate ehitamine ning renoveerimine on kallis tegevus ja tavaliste inimeste jaoks raske. Nii ongi Liu sadama kai olnud nagu on ja isegi slippi, millelt aluseid vette või välja vintsida, ei ole jõudnud teha. Kalurid tulevad kokku ja kui üksmeelt ei leita, et see raha käiakse välja, siis nii jääbki.”

Kohti, kuhu Lius raha paigutada, Taggo sõnul jagub: „Eelmise aasta kõrge veetase uuristas kaialuse ära, suur osa killustikust on sadama akvatooriumis laiali. Aga et töömahtu üldse hinnata, peaks kai lahti võtma. See maksab omajagu ja samal ajal tööd teha ei saaks. Teine murekoht on tõstepoom ehk sadamakraana. Praegu vaatad, et toimib, aga kes teab, kui kaua veel. Finantsotsuse peavad tegema need, kes maksavad omaosaluse ja kes on koondunud MTÜdesse. Oleme erinevaid kalkulatsioone teinud, aga omafinantseeringute osas pole otsuseni jõudnud. Selles ELi taotlusvoorus on omaosaluse protsent eelmisest kõrgem, peaaegu pool, nii et inimesed mõtlevad põhjalikult järele, enne kui täiendavaid kohustusi võtavad. Osa kalureid eelistaks kergkai varianti: ostad tuhande euro eest monoliitbetoonist ujuvkai mooduli ja rahuldad ühe-kahe mehe vajadused ära. Praegu on väga palju lahtist, aga tuleb minna konkreetsemaks, lõputult ei saa otsuseid edasi lükata. Kui taotlusvoorude tähtajad lähenevad, tuleb üsna kiiresti ära otsustada.”

Tänaseks teoks saanud investeeringutest on Taggo hinnangul kõige olulisem, et suudeti hankida Pärnumaa sadamate faarvaatrite ja sadamabasseinide puhastamiseks mõeldud ujuvekskavaator, mis on küll registreeritud Liu sadamasse, aga teenindab kõiki Pärnumaa sadamaid: Liu, Lindi ja Võiste igal aastal, teised vastavalt vajadusele. Tänu süvendustehnikale on pääs merele tagatud. Niisama tähtis on kalurile alus, millega püüdmas käia. Väikelaevade ja paatide uuendamisele on ELi toetust palju saadud. Nüüd tahetakse Liu sadamasse hankida paatide varjualused.

Kaluri ja kalurite esindajana tunneb Taggo heameelt selle üle, et kui 2000–2005 arvati, et rannakalandus hääbub, siis nüüd on pilt märksa rõõmsam. „Kui riik leidis fondid ja vahendid, kuidas kalureid toetada, oli see suur asi, sest leidis kinnitust, et meid on vaja. Tekkis võimalus investeerida töövahenditesse – väikelaevadesse, paatidesse. Kuna toetusi sai küsida erinevate asjade jaoks, andis see eriti just noortele inimestele motivatsiooni. Nähti, et rannakaluri tööl on tulevikku. Statistikagi kinnitab, et rannakalurite keskmine vanus on sealtmaalt märksa langenud. Abi oli ka turumeetmetest, kala hind on muutunud selliseks, et teatud investeeringuid suudab kalur juba ise teha. Aja kasutamine on efektiivistunud. Räimepüüdjad on kontsentreerunud. Kui vanasti oli brigaadis 8–14 inimest, siis täna on ühes paadis üks kuni viis-kuus meest. Inimeste arv on vähenenud, see tähendab, et sama töö eest saab rohkem raha. Väga tähtis on, et kalur suudaks ühe tööga end aasta ringi ära elatada, mis vahepeal oli sisuliselt võimatu.”

Eelnevat kokku võttes tõdeb mees, et kõigest, mis kalurite tööd mõjutab, ongi kõige kehvemas seisus sadamarajatised, sest nendesse investeerimisest otseselt raha tagasi ei saa.

„Kui töövahendid ja töötingimused on parendatud, siis ehk nüüd jääb jaksu ka muu jaoks.”

Peagi algab räimepüügihooaeg, mis mõnel kaluril on aasta peamine sissetulekuallikas. „Kalurid jagunevad räime-, võrgu- ja mõrrapüüdjateks. Osa mehi teevad kõiki kolme, osa mitte. Kui ainult räimepüüki viljeleda, siis hästi hoolikalt raha lugedes on võimalik aasta isegi üle elada, aga investeeringuteks muidugi ei jätku,” selgitab Taggo.

Praeguste räimepüügikvootide üle oleks Taggo sõnul patt nuriseda, kuigi püüdja tahaks muidugi enamat. „2008. aastal püüdsime ligi 12 000 tonni, 2013. aastal ainult 5200, tänavu on kvoot 7000 tonni räime Pärnu lahe peale. 2015. aastal kasutusele võetud osakupõhine püük on märgatavalt vähendanud depressiooni ja agressiivsust, on igati mõistlik, et igale mehele on oma ports ette antud ega pole vaja võidelda.”

Liu sadama tegemisi täiendab sadama territooriumil asuv kala esmavastuvõtu ja -ladustamise hoone, kus on loodud umbes 20 töökohta. „Plaan oli hoone valmis saada 2011, aga vahetasime peatöövõtjat, tööle saime erinevate segaduste tõttu alles 2014. aastal.”

Tulevikuplaanide kohta ütleb Taggo, et Liu sadama pakutavate teenuste valikut tuleks mitmekesistada. „Püüame tulevikus huvialuste osakaalu suurendada, mis mõistagi vajab taas investeeringuid. Oleme arhitektidega nõu pidanud, aga mis sest plaanist lõpuks saab, on vara öelda.” Kohalikele on tee Liu sadamasse praegugi tuttav: kevadel ja sügisel saab siit värsket kala, paljud käivad fileed ostmas.

Selle nädala esmaspäeval oli koos Liivi Lahe Kalanduskogu, et kinnitada järgmise kalandusperioodi strateegia. „Selle dokumendi järgi kujuneb rannakalurite lähitulevik. Oleme kaardistanud praeguse olukorra, investeeringuvajadused jms. Kõige tähtsam on garanteerida kala kvaliteet, et kala sorteerimine ja jahutamine oleks kohapeal korraldatud, aga selleks on vaja näiteks jäämasinaid, mida meie kalasadamates on vähe. Aeg on nii palju edasi läinud, et ükski tööstus ei soovi vastu võtta sorteerimata kala. Viies-kuues suuremas sadamas peaks toimuma sorteerimine, aga jääseadmed peaksid igas sadamas olema. Veel mõtleme väga tõsiselt ja teeme ministeeriumile ettepanekud, kuidas mitmekesistada kalurite hooajavälise tegevuse võimalusi: olgu see siis turismi-, metsa- või loomamajandus, et ka kohalikul kaluril oleks võimalik saada täiendavat sissetulekut.”

Väikesadamad edenevad ja peavad plaane

Argo Mengel (Võiste sadam):

Võtsime aktiivselt osa viimasest Euroopa Liidu rahastuse programmperioodist (2008–2013). Viimased parendused valmisid 2015. aasta juunis. Edaspidi on plaanis kindlustada sadamaakvatooriumi kaldad, panustada sadama turvalisusse ja keskkonnanõuete täitmisse. Toetustega sai korda vana jäähoidla, millest sai laohoone koos väikese jahutuskambriga, vanast puukaist sai korralik betoonkai, täies pikkuses sai uue kaitsekihi vana betoonkai koos paatide veeskamise slipiga, renoveeriti täielikult püüniste hoone ja kalurite olmehoone, soetati kala pumpamise ja lossimise seadmed. Sadama seisukorda hindan üle keskmise heaks, kuigi osa asju tahab veel tegemist.

Merle Looring (Jaagupi sadam):

Jaagupi sadama ehitamisega tehti algust 1990. aastatel. Sadam on planeeritud polüfunktsionaalseks, kus sadamat kasutavad kalurid, riigikaitse ja päästealused ning lõbusõidulaevad. 2013. aastal said Euroopa Kalandusfondi toetuste abil rekonstrueeritud Jaagupi sadama kalurite kai, rajatud sadama juurdepääsutee, puhastatud sadama kaiesine ala ja faarvaater. Rekonstrueeritud on ainult osa sadamast. Jaagupi sadamat on kavas edasi arendada jahi- ja kalasadamana. Edaspidi on kavas jahisadama ja väikelaevade sadamaosa väljaehitamine, ujuvkaide ja navigatsioonimärgistuse paigaldamine. Kalasadama osa rekonstrueerimine toimub etappidena. Esmalt on vajalik rajada sadama toimimiseks vajalikud kommunikatsioonid (vesi, elekter). Vajalik on ka teiste sadamarajatiste ehitamine, sh territooriumi piiramine (piirdeaed) ning olmehoone ja paadikuuride ehitamine. Sadamat haldab operaator.

Aare Jürgenson (Lindi sadam):

Eelmisel aastal lõpetasime elektri- ja valvesüsteemitööd ning pindamise. Muuli tuleks pikemaks teha, kaid pikendada ning mõningaid seadmeid soetada, eks ikka PRIA toel. PRIA toetustega ongi Lindi sadam selline, nagu ta on: uus kraana, korralik kai, uued kuurid. Alati saab paremini, aga ise oleme rahul.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadjaagupi sadamkalakaluridKihnukraanalaohooneliivi lahe kalanduskogulindi sadamsadama kaiVõisteväikesadamad
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
PÄEVAINTERVJUU
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE