Millised ravimtaimed sobivad lapsele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
27. märts 2016 09:51
Kummelitee on ka väikelapsele kasulik ja ohutu. | FOTO: Elmo Riig

Nohu, köha, kurguvalu, külmetuse ja mitmete teiste tervisehädade korral võib laps saada palju abi taimedest – õigesti valitud teesegudest, ninasalvidest ja tinktuuridest. Samas tuleb täpselt teada, milliseid taimi ja mis koguses võib lapsele anda, sest alles arenev organism ei talu kõiki taimi samamoodi nagu täiskasvanu.

Väikesele lapsele antav annus peab olema kindlasti väiksem kui täiskasvanul. Imikut mõjutab juba seegi, milliseid teesid ja ravimtaimi ema tarbib. Näiteks kui ema joob köömneteed, aitab ta sellega leevendada ka lapse gaasivalusid. Väikelastel algavad ravitee annused lusikatäiest või lonksust ja suurematel lastel poolest tassist. Samas tuleb arvestada, et iga taim on eri kangusega ja selle järgi tuleb kogus valida.

Näiteks pohlalehe- ja leesikateed antakse lapsele supilusikatäis 3–5 korda päevas ja mitte kauem kui 7–10 päeva neeru- ja põiepõletiku korral. Pärast ravikuuri võib kasutada organismi toetamiseks veel kuldvitsa, raudrohu, peterselli ja teisi teesid.

Nõges on jällegi taim, mis sobib ennekõike pimedasse aega. Eriti hästi mõjub see diabeetikutele, kelle pankreas ei tööta normaalselt. Suvisel ajal võiks aga nõgest tarvitada üsna mõõdukalt ja vältida pikki ravikuure, samas kui novembrist alates on nõges suurepärane toidulisand.

Kui kõhklete, milliseid taimi ja kogust lapsele anda, küsige nõu proviisorilt või fütoterapeudilt, kel olemas vastav kutsetunnistus. Kindlasti ei tohiks lapse peal katsetada rahvameditsiini ega kuulata nurgataguste posijate nõuandeid.

Ohutud taimed

Mitmed taimeteed on sellised, mida laps võib juua lihtsalt toidu kõrvale, ilma ravikuuri tegemata. Näiteks sobivad lapsele joogiks melissi-, pune-, nõmm-liivatee-, sidrun-liivatee-, monarda-, kibuvitsa- ja vaarikatee. Neid naturaalseid teesid tasuks igal juhul eelistada meil levinud importteedele, nagu Lipton ja teised aroomiteed. Laps ei saa neist midagi kasulikku.

Paljud emad eelistavad eestimaist mahetoodangut ja see on väga õige. Lapse taimeteed, kreemid, salvid ja toit peavad olema naturaalsed. Tavatootmises kasutatakse liiga palju aineid, mis tekitavad haigusi ja allergiaid ning parem on oma last nende eest hoida.

Üks kuldne soovitus – usalda oma lapse isusid. Üldjuhul väikelaps ei söö ega joo rohkem kui ta vajab, kui tegu pole just toiduga, kuhu on pandud lisaaineid, nagu maitsetugevdaja vms. Taimedes neid lisaaineid pole ja laste sisetunne toimib hästi. Tuleb vaid last kuulata. Kui laps ei taha mõnda ravimtaime, siis on selleks enamasti põhjus. Näiteks pärnaõietee vedeldab verd ja inimesed, kel on ninaverejooksud, ei tahagi pärnaõieteed juua. Organism ise tunnetab, milliseid aineid vajab, ja väikesel lapsel on see tunnetus veel üsna rikkumata.

Kõige levinumad ja lastele sagedamini pakutavad teed ongi pärnaõietee ja kummelitee. Täiskasvanute teevalikus väga sageli esinevat piparmünti (tugeva lõhna ja tumeda varrega) ei tohiks aga alla kolmeaastastele lastele anda. Samuti ei sobi lapsele mentooli sisaldavad kommid ja joogid.

Mida vältida?

Inimese maks areneb välja 15. eluaastaks. Seega lastele ei tohiks isegi mitte ravi eesmärgil anda mürgiseid või alkaloide sisaldavaid taimi. Erandjuhud peavad olema väga põhjendatud ja siis tuleb olla äärmiselt ettevaatlik.

Lastele ei sobi ka näiteks vereurmarohi, eriti lahjendamata kujul. Kui üldse, siis võib seda kasutada salvis või väga palju kordi lahjendatuna. Erandiks on ainult soolatüükad, mida võib tupsutada vereurmarohu mahlaga. Osa lapsevanemaid on vereurmarohtu määrinud lapse sügelevatele sääsehammustustele, kuid seda ei tohiks mingil juhul teha! Vereurmarohi on valus ja kahjustab nahka. Putukahammustustele mõjuvad paremini kuusevaigusalv, saialilleõied, teelehed ja raudrohi. Samuti ei tohi kasutada lapse nahal lahjendamata teepuuõli, kuigi paljud soovitavad seda nahaprobleemide korral. Mina soovitan kasutada meie oma kuusevaiku, kasetõrva-, papli- või haavapungasalvi. Väga hästi sobib lapse nahale määrimiseks saialillesalv lavendliõliga, mida on lihtne emal endal kodus valmistada. Ka mesi ja taruvaik on väga tõhusad abilised.

Üldiselt kõik reeglid, mis kehtivad täiskasvanule ravimtaimede mõju kohta, peavad paika ka lapse puhul. Taimedel võib olla kõrvalmõjusid, kuid kindlasti ei ole need nii suured kui ravimitel. Näiteks korvõielised taimed, nagu saialill, kummel, purpur-siilikübar, puju ja koirohi, võivad põhjustada allergiat neil, kes korvõielisi ei talu.

Lapse maitseharjumusi tuleks hakata kujundama juba varakult ning õpetada teda väikesest peale kasutama taimeteesid ja -salve. Maitsestage toitu Eesti taimedega. Näiteks kadakamari, jahvatatud kuuseokkad, pune, tüümian, nõmm-liivatee ja basiilik annavad taime- ja lihatoitudele põneva ja hea maitse, nii et polegi vaja kasutada eksootilisi ja võõrastes tingimustes kasvanud maitsetaimi. Saia või koogi sisse pange julgelt maapirni, päevalille kroonlehti ja saialilli – lisaks ilusale välimusele on need ka maitsvad ja kasulikud. Suhkru asemel eelistage toidus mett ja naturaalset roosuhkrut. Kui laps harjub selliste toitudega juba varakult, sööb ta edaspidigi hea meelega kodumaiseid kasulikke taimi ja joob taimeteed.

Kui aga lapsel on juba varasemast ebameeldiv kogemus mõne apteegisalviga, siis on teda mõnevõrra raskem loodusravi juurde tuua. Apteegis müüdavad ninaaerosoolid ja -tilgad kuivatavad limaskesta, Vietnami salv tekitab lausa põletava tunde, nii et laps saab neist ainult negatiivse tunde. Paljud suurtootmise salvid ei aita lapsi ja tekitavad neis vastumeelsust.

Kogetu jääb lapsele hästi meelde. Kui looduslik ninasalv on nohus last aidanud, siis järgmine kord küsib ta seda ise juba ega tahagi midagi muud. Sama on teedega. Kui need aitavad vaigistada köhahoogusid ja leevendavad kurguvalu, siis tahab laps teine kordki neid juua. Selliste kogemuste kaudu kasvab lapsest taimeusku ja taimeteadmistega inimene, kes ei jookse iga pisiasja pärast arsti juurde ravimeid küsima, vaid otsib abi ka loodustoodetest. Minu enda lähedaste seas on palju selliseid lapsi. Näiteks ravisin õepoja haiget kurku kunagi kibuvitsateega ja nüüd, kui ta on juba 23aastane, on kibuvitsatee ja kibuvitsamoos tänaseni tema suured lemmikud.

Soovitan igal juhul eelistada kodumaist. Eestimaa karge ja puhas loodus pakub rikkalikult puhtaid taimi ja tervist ning neid väärtusi peaks maast madalast lastele õpetama.

Ravimtaimed ja laps

Lapsele ohutud ja kasulikud ravimtaimed: kummel, köömned, nõmm-liivatee, kassinaeri õied ja lehed, pärnaõied, pune, monarda, meliss, põdrakanep, ristik, kibuvitsamarjad, altee õied, lehed ja juured, Islandi samblik, õun- ja rohemünt, mustasõstralehed, teeleht.

Väikeses koguses lubatud: pohla- ja leesikalehed põiepõletiku korral, aedsalvei, männipungad ja -kasvud, paiseleht ja iisop külmetushaiguste korral.

Väga ettevaatlik tasub olla järgmiste taimedega: katkujuur, vereurmarohi, kalmus, sookail ja soolikarohi.

Liialdada ei tohiks kõrvenõgese, raudrohu ja naadiga – seda ka smuutides. Kõike tuleb tarbida mõõdukalt.

Ravimtaimi peab tundma ega tohi neid segi ajada mürgiste taimedega. (Näiteks on karulaugu asemel korjatud piibelehti.)

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL