Kasemahl ei ole enam ammu lihtsalt kodune janukustutus – mitmed ettevõtjad on selle ürgse loodusvara tulu teenima pannud.
Kasemahlatootjad soovivad mahla inimeste igapäevaellu tagasi tuua (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õige pea jõuab kätte aeg, kus kasest hakkab jälle mahla jooksma ja paljudel on mahla oma koduõue puust võimalik ise janu kustutamiseks koguda. Ettevõtlikud inimesed on aga viimasel ajal üha rohkem kasemahla tootma ja turustama hakanud. Nende koondamiseks on loodud isegi ühendus – Eesti Kasemahlaliit.
Üks tuntumaid ettevõtteid, kes Eesti kasemahla seni välismaale, eriti Itaaliasse eksportinud, on usaldusühing Kloostrimetsa Fideikomiss. Eelmisel hooajal ilmusid Kloostrimetsa kaubamärgiga kasemahlapudelid ka Eestis poeletile. Peretütar Sandra Marie Eelmaa ütleb, et kui välismaal on kasemahlast saanud väga hinnatud toidulisand, siis meil Eestis on see turul oma kohta alles leidmas. „Huvi võiks kindlasti suurem olla, kuid arvatavasti on probleemiks hoopis kasemahla kättesaadavus ning inimeste vähene teadlikkus olemasolevast tootest. Teeme praegu koostööd mitme restoraniga, kes kliendile toidu kõrvale hooajalist mahla pakuvad ning inimesed on positiivselt üllatunud, kui sellisest tootest kuulevad,” räägib Eelmaa.
Kasemahlajoogid
Kui Kloostrimetsa toodete näol on tegemist puhtal kujul pudelisse pandud kasemahlaga, siis Nopri talu tegeleb aktiivselt tootearendusega ja on välja töötanud kasemahlast limonaadid, mis varsti turule jõuavad. Nopri talu noorperemees Karl Niilo loodab, et juba lähiajal saab Eestis aasta ringi osta vähemalt viit kasemahlajooki. Praegu on välja töötatud kolm kasemahlalimonaadi: õuna-, mustasõstra- ja jõhvikamahlaga. Karl Niilo sõnul saab kasemahlast valmistada väga mitmesuguseid tooteid, valik on lai. Põhimõtteliselt oleks võimalik kasemahlast toota näiteks siidrit või šampust.
Karl Niilo meelest on kasemahl kasutamata võimalus. „Külavahel ettevõtjana toimetamiseks pole põhjusi väga palju. Kohalik ressurss on üks olulisemaid tegureid. Kõike, mida mets, põld, vesi ja maapõu annab, on ju võimalik pakkuda ka teistele,” seletab ta. Nopri talu eesmärk on Niilo sõnul traditsioone taastada ning kasemahl taas Eesti turule tuua, nüüd aga uute toodetena. „Suund on teadliku tarbija tervisetoodete poole,” lisab ta.
Hooajaline turgutaja
Karl Niilo nimetab kasemahla ürgseks eluveeks. „See sisaldab ksülitooli, rauda, tsinki, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, rauda, fosforit ja aminohappeid. Kusjuures tsinki on märkimisväärselt – 5,4 mg liitris,” loetleb Nopri noorperemees. Ka Sandra Marie Eelmaa Kloostrimetsa Fideikomissi usaldusühingust leiab, et kasemahl on suurepärane abimees kevadväsimuse vastu. „Kui loodus on alles talvest tärkamas, on meil siin võimalus nautida kodumaist värsket toormahla, mis pärast pikka talve on kindlasti hea turguta,” sõnab neiu.
Kasemahl aga ei jookse teatavasti kogu aasta, vaid ainult lühikese aja jooksul kevadel. See kajastub loomulikult ka äritegevuses. Tootjad peavad olema valmis sisuliselt kuu ajaga koguma, töötlema ja ladustama suure koguse kasemahla, et seda siis ülejäänud aasta vältel turustada. „Vastasel korral tuleb loovutada kasemahl „ümarpalgina” – müüa pärast kogumist edasitöötlejale,” ütleb Nopri noorperemees Karl Niilo. Tema sõnul kavatseb Nopri talu koguda sel hooajal umbes sada tonni kasemahla.
Loodus määrab saagi
Sandra Marie Eelmaa sõnab, et kasemahla kogumisel on suurim mõjutaja siiski loodus ning inimesel on raske ise midagi ära teha. „Ükski aasta ei tea ette, kuidas talv mõjub ning kui hästi mahl jookseb.” Eelmaa lausub, et mida suurem on puu, seda rohkem mahla võiks see anda, kuid mahlakogumise kuldreeglid puuduvad. Ta kirjeldab, et üldjuhul tuleks puu sisse, maapinnast umbes põlve kõrgusele puurida sõrmesuurune auk ning asetada sinna voolik, kust mahl otse anumasse voolab. „Lisaks tuleks lihtsalt loota heale hooajale,” räägib peretütar.
Kodustes tingimustes soovitab Eelmaa kasemahla säilitada sügavkülmikus. See võimaldab kasemahla juua lausa aasta läbi. „Sügavkülmutamisel mahla maitse ei muutu, seega saab vabalt ka kuumal suvepäeval värskendavat puumahla nautida,” lubab ta.
Nopri noorperemees Karl Niilo soovitab kasemahla võttes kindlasti meeles pidada, et mahl tuleb kiiresti ja värskena metsast ära tuua. Kui jätta kasemahl pikalt metsa, võib see sooja päikese käes käärima minna. Veel tuletab ta meelde vanarahva tarkust: kaske tuleks tikata päikese poole ja liiga vara pole mõtet seda teha – pidi ruttu jooksmise ära lõpetama.