Töötajate vähenemine põllumajanduses on efektiivsuse hind

Indrek Maripuu sõnab, et maal ei pea tegelema ilmtingimata vaid traditsioonilise põllumajandusega. Talle kuuluv Neitsijärve Loodusait pakub näiteks peamiselt koolitusi ja seminare. Foto: Erakogu

Kuigi Ogarate Talude võrgustik keskendub ebatraditsioonilisele põllumajandusele, siis ei ole traditsiooniline põllumajandus seltsi liikmete silmis tähtsusetu tegevusharu. 

„Kui mõelda kodanikuna kaasa, siis põllumajandus on kahtlemata oluline osa meie maaelust ja julgeolekust, aga tööandjana on ta järjest väiksema osakaaluga – see on efektiivsuse hind. Kui vaatame numbreid, siis näeme, et tööga hõivatute arv on Eestis viimase kümne aasta jooksul kasvanud pea kahekümne tuhande võrra, aga samal ajal on primaarsektoris (põllumajandus, metsandus, kalandus) langenud hõivatute arv 8800 võrra. See on vastavalt 5,9 ja 4,3 protsenti kõikidest hõivatutest. 1989. aasta numbreid ei maksa vaadatagi – siis töötas primaarsektoris viiendik kogu tööl käivatest inimestest,” teab Indrek Maripuu seisu põllumajanduses.

Siiski ei väida ta, et põllumajandus hääbub, sest tema sõnutsi on sama ajaga põllumajandussektoris lisandväärtus kasvanud 1,92 korda. „Lihtsalt selleks pole enam nii palju inimesi vaja. Kas siit saab järeldada, et töökohad kaovad ja inimesed seepärast lähevad linna? Nii ja naa. Fakt on see, et inimesed kolivad maalt linna terves meie kultuuriruumis (mõne üksiku erandiga) ja tegid seda juba ka sada aastat tagasi. Tallinnas on terved linnaosad vabrikutööliste jaoks ehitatud. Kõik kordub – jälle kolitakse linna ja kerkivad uued linnaosad. Selle arengu muutmine ei ole meie võimuses.”

Mida siis maal teha? „Esiteks peame arvestama arengut, mis on majanduses juba paarkümmend aastat kõigile näha: ühest küljest primaarsektori vähenemine ja tööstuse koondumine linnadesse, aga teisest küljest teenusmajanduse ning teabeäri osakaalu kasv ning infotehnoloogia areng ja asukohast sõltumatu töötamisvõimaluste kasv,” arutleb Indrek Maripuu.