Ogarate Talude võrgustikku kuuluvad maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted, kus ei tegeleta traditsioonilise põllumajandusega. Võrgustiku eestvedajad nimetavad seda maaelu ühisturunduse versiooniks 2.0.
Ogarad talud murravad maaelu stereotüüpe
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
12. märts 2016, 20:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tavaliselt seostatakse taluettevõtteid ikkagi põllumajandusega, siis Ogarate Talude võrgustiku liikmete hulgast ei leia piimakarja- ja viljakasvatajaid, suurte loomafarmide ja põllumajandusettevõtete omanikke. Võrgustikku kuuluvad ettevõtjad, kes tegutsevad küll maapiirkonnas, kuid kelle tegevus pole sageli kuidagipidi põllumajandusega seotud.
Ogarate Talude võrgustiku eestvedaja Indrek Maripuu selgitab, et maaelu ei tähenda enam ammu ainult põllumajandust ning maal elavad inimesed ei pea tegelema ilmtingimata vaid potipõllunduse, loomakasvatuse või muu taolisega. „Meil on kaks eesmärki. Esiteks maaelu kohta käivate stereotüüpide murdmine ehk maaelu ei võrdu vaid põllumajanduse ja majutusturismiga. Teiseks liikmete vahvate ja nutikate teenuste ja toodete nähtavaks tegemine,” selgitab Maripuu.
Ogarus eristab
Tema sõnutsi ongi võrgustik maaelu ühisturundus 2.0. „Kas sina tead, kus on meie talurestoranid, teatritalud, disainitalud, koolitustalud, kinotalud, kirjastustalud? Sellised, mis on oma väikse või suure positiivse kiiksuga, kellest kuuldes mõtlevad inimesed esmalt, et nii ei saa ju olla – see on ju päris ogar! Me koondame need ogarad talud kokku, siis leiab linnamees ja -naine need kergemini üles,” võtab võrgustiku eestvedaja seltsi tegevuse paari lausega kokku.
Kuigi omadussõna „ogar” esineb tihti negatiivses kontekstis, siis Ogarate Talude võrgustiku jaoks ei oma see muidu kehvamaiguline sõna halba tähendust. „Ogar tähendab olla nutikas, ootamatu, eristuv. Midagi sellist, mille kohta esmapilgul mõeldakse: ei saa olla! Näiteks kunstigalerii kalurikülas, kodumaistest viinamarjadest või umbrohust veini tegemine, liblikate vaatlus, talurestorani pidamine,” toob Maripuu näiteid võrgustiku liikmete tegevusaladest.
Ebamõistlikkus on progress
Võrgustiku peamist ideed tutvustab Maripuu kirjanik George Bernard Shawd tsiteerides: „Mõistlik mees kohaneb maailmaga enda ümber. Ebamõistlik mees püüab järjepidevalt kohandada maailma enda järgi. Seega kogu progress sõltub ebamõistlikust mehest.” Tema sõnutsi seisnebki nende organisatsiooni ogarus selles, et nad ei lepi ühiskonnas visalt püsiva arvamusega, nagu talu peaks olema põllumajandusettevõte või siis äärmisel juhul turismitalu. „Näidates maaelu pärleid, muudame seda hoiakut. Usume, et nii nagu linnas läheb enamik inimesi vabriku asemel kontorisse tööle, peavad muutuma ka talud,” on Maripuu kindel.
Ühingule puhus mullu hoo sisse tema enda ettevõte Neitsijärve Loovusait. Põlvamaal Neitsijärve kaldal vanas talukohas tegutsev ettevõte korraldab peamiselt koolitusi. „Aitame meeskondadel vanade mõttemallide asemele leida uued ja tõhusamad,” reklaamivad nad end oma veebiküljel. Nende klientide nimekiri on pikk ja aukartust äratav. Teiste hulgas on koolitatud Eesti Energia, PRIA, Tallinna Lennujaama, Tartu Ülikooli ja RIMI töötajaid.
Oodatud on tipptegijad
Praeguseks on ühingu liikmeid üksteist ning neid oodatakse lahkelt juurde. Kui talunikul on tunne, et ta kaldub kergelt ogarusele ehk ei tegele traditsioonilise põllumajandusega, võib ta liitumissoovist võrgustikule märku anda. „Liituma on oodatud kõik väljaspool klassikalist põllumajandust ja majutusturismi tegutsevad talud, kes elatavad ennast põneva ja unikaalse
toote või teenuse pakkumisest, kes panustavad kohaliku elu arengusse ning kelle juurde saavad külastajad ka kohale tulla. Eeldame, et liitujad on oma valdkonna tipud või teevad süsteemset tööd tipuks saamise nimel ning nad on valmis aktiivselt võrgustiku arendamisesse panustama,” kõneleb Maripuu. Üks piirang on veel. „Kahte sama valdkonna talu me naljalt liikmeks ei võta,” sõnab ta.
Omalt poolt tegeleb Ogarate Talude võrgustik ühiselt oma liikmete tegevuse ja toodangu turustamisega. „Tänane talu peab olema nutikas: näiteks kasvatama alpakasid ja väärindama maksimaalselt oma toodangut (nagu teeb üks meie liige, Wile farm) või keskenduma teabeärile (nagu teeb teine meie liige, Loovusait) või tegema midagi tõeliselt pöörast, näiteks avama kunstigalerii Peipsi-äärses külas (nagu üks meie liige on edukalt teinud). Võimalusi on muidugi rohkem. Meie liikmed otsivad ja proovivad neid aktiivselt,” innustab võrgustiku eestvedaja.