Talude blogid – kas pelgalt eneseväljendus või ka hea turundusvõimalus?

Kristiina Kruuse
:

Mitmed Eesti talud peavad oma tegemiste kohta blogi. Mõni teeb seda lihtsalt kirjutamisnaudingu ja eneseväljenduse pärast. Teised jällegi peavad blogi heaks turundusvõimaluseks, mis aitab kasvatada talu tuntust ja seeläbi paremini müüa oma tooteid või teenuseid. 

„Kui sind pole internetis, pole sind olemas,” öeldi mõni aasta tagasi Jaago käsitöötalu perenaisele Inga Talvisele, pärast mida otsustas naine, et talu ja selle tegemised peavad olema kergesti leitavad ka internetist. Praeguseks on talu isegi oma koduleheküljest loobunud ning peab blogi üheks peamiseks infokanaliks klientideni jõudmisel.

„Blogi on veebilehe lihtsam ja kiirem analoog, mis on end mõneaastase kodulehe ja blogi paralleelse pidamisega tõestanud enam, kui ootasin. Nüüd oleme kodulehest päriselt loobunud, sest blogi täidab ka kõiki kodulehekülje funktsioone,” kõneleb Inga Talvis.

Blogi eelistena toob Jaago talu perenaine välja võimaluse avaldada rohkem pilte, mis käsitööst kõneledes on kahtlemata vajalik, et uuendada sisu tihti ja olla internetis paremini ülesleitav. „Otsingumootorid on orienteeritud muutuvale sisule: mida rohkem uusi postitusi, seda kõrgemale tõuseb lehekülg otsimootorite eelistustes. Blogi võimaldab pidevat uuendamist ja seega ka paremat nähtavust,” selgitab ta.

Hea turundusvõimalus

Inga Talvis lisab, et vaadates näiteks Jaago talu käsitöökoolituste kiiret täituvust, on blogist märgatavat kasu talu teenuste müümisel. „Veeb on minu turundusvõimalus number üks. Mitte ainult blogi, vaid ka Facebook ja üha enam Pinterest,” märgib Talvis.

E-turundusfirma ADM Interactive strateegia- ja loovjuht Hendrek Kraavi sõnab, et kui talu eesmärk on end müüa, siis blogi aitab sellele kahtlemata kaasa. „Eesti populaarsematel blogidel on nädalas 10 000 – 50 000 külastust. Seega potentsiaal on suur, aga selleni jõudmine nõuab palju vaeva ja aega,” lausub ta.

Igapäevased tegemised

Sepa Mahetalu perenaine Nele Tamm hakkas blogijaks üsna juhuslikult. „Tahtsin katsetada, sest mulle pakuvad IT-teemad tavakasutaja tasemel huvi ja kirjutamine on minu jaoks hea eneseväljenduse vorm,” meenutab ta. Blogi turunduslik kasu ilmnes hiljem. „Mingil hetkel hakkasin tajuma, et blogi tõepoolest ka töötab minu heaks. Peaaegu igal laadal kohtun ma inimestega, kes on minu blogi lugejad, ja usun, et olen tänu sellele nii mõnegi sõiratüki või jäätise müünud,” kõneleb ta. Blogi kõige populaarsemad postitused on praktilist laadi. „Konkurentsitult loetuima postituse teemaks on leivategu,” toob ta näite.

Mardi talu peremees Ivar Eensoo armastab blogis kirjutada peamiselt talupidamisega seotud igapäevategemistest. „Tavaliselt näitavad inimesed blogides alati paremat ja ilusamat poolt. Sinu blogi on nii ehe ja aus. Sa kirjutad elust nii, nagu see inimeste jaoks on. See toob ikka ja jälle tagasi lugema,” on üks lugeja kirjutanud Mardi talu blogi kohta.

Kuna talu ei tooda midagi ega paku ka teenuseid, siis ei täida veebipäevikusse kirjutamine Ivar Eensoo jaoks praegu muid eesmärke peale eneseväljenduse. „Küll aga olen kindel, et kui hakkan ühel päeval mõnda teenust osutama, siis praeguseks on Mardi talu üsna tuntud ja oma n-ö kaubamärk on olemas,” usub ta.

Püsiv lugejaskond

Ratsamatku korraldava Elupuu talu perenaine Margit Düüna peab oma talu blogi esmaväljundiks samuti just oma mõtete ja maaelukogemuste jagamist. Ta ei ole märganud, et tänu blogile oleks ratsamatku rohkem tellitud. Küll aga teab ta, et blogil on välja kujunenud oma püsiv lugejaskond, kes naudib rohkem süvitsi minevaid mõtisklusi.

„Meie elu maal on ehe, mitte filmides näidatud ja lavastatud seebiooperid. Just ehedust inimene tegelikult ihkab,” lausub Margit Düüna. Kõige rohkem elavad lugejad Elupuu talu perenaise sõnul kaasa loomade ja lindude käekäigule. „Kui mõne loomaga on tekkinud muresid, siis oodatakse, kuidas see laheneb,” sõnab ta. Margit Düüna loodab, et oma blogiga suudab ta aidata inimestel paremini loomade maailma mõista.

Hingega asja kallal

Aktiivsed blogijad nendivad, et kirjutamine võtab aega üsna palju ja vahel jääb selleks teiste tööde kõrvalt vähem mahti, kui tahaks. „Aega kulub üha enam, sest muutun iseenda suhtes nõudlikumaks. Teen oma postitustega tõsist tööd ja kirjutan nii mõndagi mitu korda ümber. Mul on reegel, et kohe pärast kirjutamist ei pane ma midagi üles, vaid lasen sel „öö ära magada” ja loen värske pilguga üle,” räägib Jaago käsitöötalu perenaine Inga Talvis.

E-turunduse ekspert Hendrek Kraavi sõnul peaks blogi käigus hoidmiseks kirjutama uusi postitusi vähemalt paar korda nädalas. Tähtis on teada ka oma lugejaskonda. „Tuleb analüüsida, millised postitused ja teemad on populaarsemad, et mõista, milline sisu ja millised pealkirjad lugejatele rohkem korda lähevad,” soovitab ta.

Lisaks peab kõik postitused korralikult sildistama, et need oleksid otsingumootoris paremini leitavad, ning lugejate kommentaaridele tuleb vastata võimalikult kiiresti. Kõik see kokku võtab Kraavi sõnul nädalas vähemalt 4–6 tundi. „Hea tulemuse nimel tuleb tublisti vaeva näha,” kinnitab ta.

Talude blogid

Sepa mahetalu: sepamahetalu.wordpress.com

Elupuu talu: ratsmatkad.blogspot.com.ee

Jaago talu: jaagotalu.blogspot.com.ee

Mardi talu: www.saaremaamarditalu.ee

Nopri talu: www.nopri.ee/blogi

Sarapiku talu: sarapikutalu.wordpress.com

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadblogidelu maaljaago talukirjutaminesepa mahetaluturundus
Viimased uudised
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE