Veebruaris on aeg oma taimevarud üle vaadata

Katrin Luke
Katrin Luke, Karepa ravimtaimeaia perenaine
:

Kevadväsimus hakkab kimbutama juba veebruari lõpus, nii et praegu on just paras aeg otsida keldrist või sügavkülmast välja marjad, siirupid ja rohelised taimed ning teha neist vitamiinirikkaid smuutisid, salateid ja muid sööke. 

Haiguste perioodil on head abilised organismi vastupanuvõime tõstmiseks mustad sõstrad, astelpajud, jõhvikad, pohlad ja kibuvitsamarjad. Marjad aitavad hästi kevadväsimusegi vastu, kui päevad hakkavad pikenema ja pimeda talvega kogunenud väsimus kipub kallale. Ma ise teen näiteks kibuvitsamarjadest mahlapressiga toormoosi, lisan jõhvikaid ja pohli meega hapukapsale või siis kõrvitsasalatisse, aga võimalusi, kuidas vitamiinirikkaid marju toitudes kasutada, on väga palju. 

Jõudu ja energiat andev jook on kindlasti kuuseokkajook. Selle valmistamiseks lase kuuseokkad vähese veega kannmikserist läbi, kurna, lisa vett, soovi korral mett või suhkrut ning naudi kosutavat jooki. Sellega võiks teha nädalase kuuri.

Talvised taimed

Praegu on hea aeg korjata veel talviseid taimi (näiteks lepakäbisid või musta pässikut ehk kasekäsna), millest on eelnevates artiklites põhjalikumalt juttu olnud. Viimane aeg on koguda ka pungi ja teha neist salve, panna sügavkülma või külmutada, et siis neist hiljem ravimit või salvi teha.

Männipungadest ja sookailust saab valmistada näiteks nohusalvi. Selleks tuleks taimi (sookailule ja männipungadele võib lisada ka salveid, iisopit või aed-liivateed) hautada kuumas rasvas 2–4 tundi, seejärel kurnata, lisada 2 protsenti eukalüpti- ja 2 protsenti piparmündiõli. Salv on väga tõhus nohu korral. Olen sellist salvi valmistanud aastaid ja saanud alati nohu vastu abi. Isetehtud salv ei kuivata nina limaskesta ja see sobib hästi laste nohu tohterdamiseks.

Vaigused männipungad on head ka liigese- ja seljasalvide koostisse koos varemerohu ja soopihlaga. Samuti võib männipungi panna vannivette, kui kallal on külmetus või leevendust vajab selja- või liigesevalu. Enne vannivette lisamist keetke männipungad vähese veega läbi, nii saab vannivette sobiva tõmmise.  

Praegu on viimane aeg koguda veel lepakäbisid – need aitavad hästi kõhulahtisuse ja sooltepõletike korral. Tee valmistamiseks valage supilusikatäis lepakäbisid üle klaasitäie keeva veega ja laske seista 5–10 minutit.

Pohla- ja leesikalehed

Kui ilm on sula, saab praegu korjata pohlalehti. Võrseid võib lõigata kääridega ja tuua need tuppa kuivama (kuivavad umbes nädala ajaga). Seejärel võib lehed okste küljest lahti rabistada. Tee valmistamiseks võta supilusikatäis pohlalehti 300 milliliitri vee kohta ja keeda segu 30 minutit. Seejärel lase segul seista 45 minutit soojas ja kurna. Samamoodi võib koguda leesikaid ja valmistada leesikalehtedest teed. Nii pohla- kui ka leesikalehe teed võib juua maksimaalselt  7–10 päeva järjest umbes ühe klaasi päevas lonksudena. Mõlemad teed on väga tõhusad abilised ägeda põie- või neerupõletiku raviks, kuid nende teede joomisega ei tohi liialdada.

Vanasti peeti leesikalehti tugevamatoimeliseks kui pohlalehti, kuid meil tehtud analüüsid näitasid mõlemal taimel enam-vähem sama arbutiinisisaldust. Pohla- ja leesikalehti on lihtne koguda ja kuivatada ning need säilivad kuni viis aastat.

Palaviku, kurnatuse ja köha vastu aitab hästi Islandi samblik, mida võib keeta koos kibuvitsa või mõne muu punaka marjaga. Peale kurguvalu, köha ja bronhiidi ravib Islandi sambliku keedis maohaavu ja mao limaskesta põletikkugi.

Kevade märgid

Niipea kui lumi ära sulab, tulevad välja maapirnid, millest saab valmistada salatit, kuivatatud krõpse ja jahu. Samuti võib maapirne lihtsalt võis praadida. Nagu ma eelnevates artiklites olen selgitanud, on maapirn väga kasulik diabeetikutele, sest see on magusa maitsega, kuid ei tõsta veresuhkrut.

Krõpsude tegemiseks peske väljakaevatud pirnid, laske neil kuivada ja närtsida natuke ning viilutage köögikombainis õhukesed laastud. Need kuivatage toidukuivatis 35–40 °C juures. Suuremad viilud sobivad krõbistamiseks, väiksematest saab teha jahu ja smuutit.

Märtsis hakkab ehk vaher jooksma ning need, kel on karulaugud oma metsas, saavad isegi neid juba kätte. Küll vähe veel, aga siiski. Tean, et mõned on juba sel aastal saanud värsket karulauku proovida. Mul endal on karulauku veel sügavkülmas, kust võtan seda võiete, suppide ja salatite valmistamiseks.

Igal juhul toovad talvelõpu jalutuskäigud metsa ja loodusse juba ise tervist ja elurõõmu, seda enam, et päev on pikem ja valgust rohkem.

Rohkem ideid ja retsepte leiab Karepa ravimtaimeaia veebiküljelt www.ravimtaimeaed.ee ja Facebooki lehelt. 

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadKarepa Ravimtaimeaedkevadväsimuskibuvitsamarjadmaapirnmetsaspohladvastupanuvõime
Samal teemal
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
PÄEVAINTERVJUU
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE