Selgituseks vallajuhtidele

Peeter Raidla

Eelmises Maa Elus avaldatud tabel, kus vallad olid järjestatud nende 2015. aasta esialgse tegevustulemi alusel, kutsus vallajuhtides esile tõelise tormi. Sain kümneid pahaseid kirju. Põhiline etteheide seisnes selles, et need andmed ei ole lõplikud ning et andmete korrigeerimine alles käib. Olin küll märkinud, et andmed on 2. veebruari seisuga, aga seda ei peetud eriliseks argumendiks.

Enamasti viidati rahandusministeeriumi haldusalas tegutseva riigi tugiteenuste keskusele, kes neid andmeid kogub ja töötleb ning kes on 2015. aasta andmete kasutajaile pannud üles ka hoiatuse: „Saldoandmike andmed ei ole enne auditeerimist lõplikud. Neid ei saa käsitleda kui ettevõtte majandusaasta aruannet. Enne andmete kasutamist või avaldamist palume suhelda otse aruandekohustuslasega.”

Tunnistan ausalt, et eirasin keskuse palvet ega pidanud 183 vallaga suhtlemist enne andmete avaldamist vajalikuks. Esiteks seepärast, et lähtudes avaliku teabe seadusest on tegu avalike andmetega. Teiseks, riigi tugiteenuste keskus oli need andmed ise juba avaldanud. Kolmandaks, vallad ise olid need andmed esitanud. Ning neljandaks, lähtusin eeldusest, et väga suuri erinevusi ei tohiks korras raamatupidamise puhul esialgsete ja lõplike andmete vahel tekkida. Nagu olen aru saanud, siis selles neljandas punktis ma eksisin. Ja mõne valla puhul päris suurelt.

Selgituseks veel nii palju, et tegevustulemi võtsin aluseks seepärast, et ei tahtnud väikestele valdadele liiga teha. Tegevustulu põhjal on valdu ennegi ritta seatud ja on juba ette teada, millised vallad etteotsa jäävad ja millised pingerea lõppu.

Üks kriitilisemaid avaldatud tabeli suhtes oli Lääne-Saare vallavanem Andres Tinno, kes kirjutas: „Selleks et hinnata omavalitsuse võimekust, ei saa võtta aluseks mingi kuupäeva tulemiaruannet ja ka seda, kas raha on kasutatud otstarbekalt. Kuna antud kontekstis on miinus suures osas tingitud amortisatsioonist, siis võite aru saada, et ilmselgelt on tegemist varaga, mida peab amortiseerima. Samas see vara ei tooda materiaalset lisandväärtust, vaid osutab kodanikele teenust (koolid, lasteaiad, administratiivhooned, taristu jne) ning vara amortisatsiooni ei käsitleta ka omavalitsuse eelarves. Et hinnata valla väärtust ettevõtte väärtusena, tuleb vaadata erinevaid andmeid koos, sealhulgas investeeringuid, kohustusi, võimet kohustusi teenindada jne jne.”

Lääne-Saare vald moodustati 2014. aasta lõpus Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemise tulemusena ehk siis valla finantsajalugu on üsna üürike. Tabeli avaldamisest möödunud vähem kui nädalaga oli Lääne-Saare valla tegevustulem saldoandmike andmebaasis selleks esmaspäevaks tundmatuseni muutunud: nädalataguse ligi 380 000 euro suuruse miinuse asemel oli tegevustulem 26 303 euro suuruseks plussiks muutunud. Ilmselt pole ka see seis lõplik.

Oma pahameele minu kui tabeli koostaja peale valas välja ka Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep: „Olete eiranud ajakirjaniku eetikat ja avaldanud kontrollimatut infot.”

Leisi vald oli tabelis 65 232 euroga miinuses ning vähemalt esmaspäevase seisuga see ei olnud muutunud. Et erinevalt Lääne-Saare vallast on Leisi vald juba aastaid toiminud, heitsin huvi pärast pilgu ka varasemate aastate auditeeritud ja igati kontrollitud tulemustele. Tegevustulemi numbrid olid järgmised: 2012. aastal –70 645 eurot, 2013. aastal –102 679 eurot, 2014. aastal –63 571 eurot.

Sangaste vallavanem Kaido Tamberg kirjutas: „Olete Maa Elus avaldanud valdade ,,pingerea” tegevustulemi põhjal. Juhin tähelepanu, et äriühingu ja avaliku halduse tegevustulemid ei ole üksüheselt ja samamoodi võrreldavad asjad (eriti aasta lõikes). Kui vald annab näiteks üle mingi suurema väärtusega vara oma allasutusele (kool, pansionaat vms), siis kajastub see teie tõlgenduses kahjumina (mida see aga oma olemuselt sugugi pole). Samuti kajastub niimoodi seal ka amortisatsioon. Kuigi amortisatsiooni arvestamise põhimõtted on alustelt äriühingutega samad, on halduse puhul omad eripärad asja olemuses.

Sangaste vald näiteks ongi seetõttu 2015. aastal teie konstruktsiooni järgi justkui ligi 150 000 euroga kahjumis, tegelik olukord on aga 23 000 eurot kassajääki ja 45 000 lisatulusid aasta lõpus, mis väikese valla kontekstis on igati hea tulem. Kindlasti on statistika selline esitlemine muljetavaldavam, kui asjade kommenteeritud ja lahtiseletav viis. Teisalt oleks õigem siiski avalikke rahakotte kajastada nii, et ei tekiks emotsionaalseid valemuljeid ja ,,õigeid valesid”. Kas te ise usute ka tõesti, et Eesti üks rikkamaid Mäetaguse vald on rahaliselt võimekuselt tagant teine? See metoodika on eksitav ja paljud vallad on saanud seeläbi ilmselt tõsist mainekahju, ka Sangaste vald. Vestlesin ka kolleegidega ja Mäetaguse ,,kahjumi” põhjus ongi selles, et kanalisatsioon ja torustik anti üle valla uuele äriühingule. Nagu meilgi.

Kui võtate rahandusministeeriumist andmed 2015. aasta eelarvete tulemi kohta (mis arvestavad seda olemuste erinevust), on seal miinuses vaid kaks omavalitsust. Teised on plussis. Sõltub aga, kes mida näha tahab ja öelda soovib.”

Juuru vallavanem Margus Jaanson selgitas Postimehele antud intervjuus, kuidas on tekkinud hiiglaslik kahjum (–1,7 miljonit eurot), mis Juuru valla tabelis viimaseks jättis:

„See on raamatupidamislik kanne. Aastal 2013 anti meile üle Juuru ehitatud Lasteküla majad ja aastal 2015 kandsime oma bilansist selle numbri välja, kuna andsime hooned teenusepakkujale üle.”

Jaanson lisas, et tegelikult on vald hoopis 80 000 euroga ülejäägis: „Ma arvan, et tabeli esitamine sellises vormis ei olnud mõistlik, selle oleks pidanud koos rahandusministeeriumiga üle vaatama.”

„Iga aastaga läheb raskemaks,” märkis Jaanson väikevalla majandamise kohta, „omavalitsuslikku distsipliini paraku enam ei ole. Väikesed omavalitsused, eriti maapiirkondades, ei teeni oma tulu. Nõudluse ja pakkumise loogika seal ei toimi.”

Maa Elus ilmunud tabeli kohta avaldasid oma eitavat suhtumist veel ka näiteks Kuusalu vallavalitsuse sekretär Leelo Konton ja Viru-Nigula vallavolikogu esimees Ervins Veitsurs. Ning etteheitjaid oli veel. Olgu lisatud, et Kuusalu valla tegevustulemi miinus oli selle esmaspäeva pärastlõunase seisuga -63 446 (ennelõunal oli see veel –37 483 eurot).

Kuid see selleks. Kogu see arutelu näitas minu jaoks seda, et valdade majanduslik toimetulek on üks põletavamaid maaelu teemasid, millele Maa Elu ka edaspidi oma pilgu pöörab. Seda enam nüüd, põhjaliku haldusreformi eel.

Minu jaoks oli õpetuseks seegi, et liiga tooreste andmetega ei maksa turule tulla. Seega palun vabandust kõigi vallajuhtide ees, kes end puudutatuna tundsid.

Ilmselt juba sel kevadel, kui valdade bilansid on auditeeritud, kõik asjaolud arvesse võetud ja lõplikud numbrid selgunud, tuleb Maa Elu taas selle juurde. Võib-küll juhtuda, et teistsugusel kujul ja teistsuguses vormis.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadmaa elumajandusaastaomavalitsusedvalladvallavanem
Viimased uudised
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE