Ametnikelt saavad abi nii põllumehed kui ka hobiaednikud

Sirje Lemmik
Sirje Lemmik, Valgamaalane
:

Kui varem paiknesid põllumajandusameti Valga keskuse töötajad linnas mitmes kohas, siis selle aasta algusest on nad koondunud ühte hoonesse. Keskuses, mis on üks Eesti väiksemaid, on kuuel ametnikul tegemisi küllaga.

Et teada saada, millega põllumajandusametis palgal olevad spetsialistid tegelevad, käisin fotograafiga kohapeal uudistamas. Majas on avarad ja tööks kõige vajalikuga sisustatud ruumid, kus eraldi kabinettides istuvad ametnikud: kaks meest ja neli naist.

„Meil töötavad inimesed, kes on oma valdkonnas kogemustega ja pädevad. Klientideks on tootjad, turustajad, maaomanikud, hobiaednikud ja ka tervisliku toidu austajad, ütles keskuse töötajaid ja tegemisi tutvustanud juhataja Meelis Mumm. Keskuse tegevusvaldkonnad on maaparandus, taimekaitse, mahepõllumajandus ning seemnete ja tuulekaera valdkond. Ametnike ülesanded on taotluste menetlemine, riikliku järelevalve tegemine, seirete ja monitooringute läbiviimine.

Keskuse juhile, maaülikoolis maaparanduse eriala õppinud Meelis Mummile oli põllumajandusamet esimene töökoht pärast kõrgkooli lõpetamist. Nüüdseks on ta asutuses mitmesugustel ametikohtadel töötanud üle 20 aasta.

Parandatuid maid ligi pool põllumaast

„Tekkiv liigvesi pärsib keskkonnasäästlikku maa kasutamist nii põllumajandussaaduste tootmisel kui ka metsa majandamisel, tekitades kahju maakasutajale,” räägib Mumm maaparandusest.

Maaparandussüsteemide registri andmetel oli Valga maakonnas aastavahetuse seisuga maaparandussüsteeme 59 103 hektarit, neist põllumajandusmaal 32 389 hektarit ehk 47% põllumaast ja metsakuivendussüsteeme 26 714 hektarit ehk 25% metsamaast. Maaparandussüsteemide valdaja kohustuseks on süsteemi hoiutööd. Ebapiisavalt toimivad, mittenõuetekohaselt rajatud, hooldamata ja amortiseerunud maaparandussüsteemid võivad põhjustada keskkonnakahjustusi ja majanduslikke kahjusid maaomanikele, tootjatele ning metsa majandajatele.

Mummi sõnul ei ole hoiutöödeks vaja projekteerimistingimusi ja ehitusluba taotleda, küll tuleb seda teha aga olemasolevate kraavide rekonstrueerimisel, uute kraavide ja truupide rajamisel. „Kõik muud toimingud, mis tehakse maaparandussüsteemi maa-alal, tuleb eelnevalt kooskõlastada meie keskusega,” selgitab ta.

Valga keskus menetles ja väljastas 2015. aastal 17 maaparandusehitise projekteerimistingimust, 48 maaparandusehitise ehitusluba, kinnitas 52 kasutuselevõtu akti, kooskõlastas 64 muu ehitise taotlust ja 101 maakorraldustoimingut.

Kuna maaparandussüsteemid on moodustatud valgalapõhiselt, on maaparandushoiutööde tegemiseks vaja ühiselt korras hoida maaparandussüsteemi eesvoole. Valgamaal on hoiu- ja muudeks maaparandustöödeks moodustatud üle kümne maaparandusühistu. Suuremate, üle 10 ruutkilomeetri suuruste valgaladega veejuhtmete hoolduse on enda peale võtnud riik.

„Valga maakonnas on riigi korrashoitavate ühiseesvoolude loetelus 25 suuremat veejuhet kogupikkusega 149 kilomeetrit. Möödunud aastal korrastasime 9,7 kilomeetrit, sel aastal on plaanis korrastada 16,6 kilomeetrit,” täpsustab Mumm.

Ohtlikud kaanteta kaevud

Oluline teema on kaaneta kaevud, mis ohtlikud nii inimestele kui ka loomadele. „Maaparanduskaevude järelevalve käigus tuvastame igal aastal hulga kaanteta või katkiste luukidega kaeve. Eelmisel aastal näiteks andsime maaomanikele teada 42 kaaneta kaevust. Maaomaniku kohus on taolised ohtlikud kaevud sulgeda,” rõhutab Mumm.

Uue jahiseaduse kohaselt on nii koprapaisude likvideerimine kui kobraste arvukuse reguleerimine maaomaniku kohustus. Maaparandussüsteemide korrastamiseks on võimalik taotleda investeeringutoetust PRIAst ning metsakuivenduskraavide ja eesvoolude hoiutöödeks toetust Erametsakeskusest.

Toetust on võimalik taotleda ainult maaparandussüsteemide registris olevatele kuivenduskraavidele. Vanad kraavid on võimalik võtta arvele maaparandussüsteemide registrisse, esitades põllumajandusametile vastava taotluse. Täpsema info saamiseks oma maadel asuvate maaparandusrajatiste kohta tuleks pöörduda Valga keskusesse.

Lisaks Mummile tegeleb keskuses maaparandusvaldkonnaga veel kolm peaspetsialisti: Kehtna kooli lõpetanud, hulk aastaid sovhoosis melioraatorina töötanud ning kuuendat aastat keskuses ametis olev Ats Türk; maaülikoolis veemajanduse eriala lõpetanud ning keskuses kümme aastat töötanud Külli Radsin ja EPA maaparandusharidusega Anne Tonts, kes keskuses ametis 1989. aastast.

Tuulekaer – raskesti tõrjutav umbrohi

Kaks peaspetsialisti, Piret Mitt ja Siiri Raamets, on tegevad taimevaldkonnas. EPA haridusega agronoom, ametis 1999. aastast töötav Mitt tegeleb teist aastat tuulekaera valdkonnaga, sest tuulekaer kipub põldudel võimust võtma, vähendab saaki ning on raskesti tõrjutav umbrohi. Üks taim annab kuni 260 idanemisvõimelist seemet.

„Lihtsam ja odavam on tuulekaera vältida, kui sellega hiljem võidelda. Seepärast tuleks igal aastal üle kontrollida kõik oma põllud, kraaviääred, elektriliinide alused, põllutöömasinate liikumise teed ja kuivati ümbrus. Keelatud on ka tuulekaeraga saastatud teravilja vedu ilma koormakatteta. Tootja kohus on tuulekaera tõrjuda,” nimetab Mitt.

Põllumajandusameti spetsialistide roll on kontrollida ja kinnitada tootjate esitatud tõrjekava meetmeid, teha järelevalvet ja seiresõite. Nõuete eiramise korral on ametil võimalik kasutada ka korrakaitselisi abinõusid – ettekirjutusi ja sunniraha.

„Liigume pigem kontrollilt teenuse pakkumisele ja nõuandvale suunale. Taimevaldkonnas on rikkumisi vähemaks jäänud, kuna tootjad on seotud toetustega ja rikkumised mõjutavad selle saamist. Põllumeestel on huvi nõudeid täita ja reeglina teevad nad koostööd,” kinnitab Mumm.

Tuulekaera esinemise teatist saab põllumajandusametile esitada aasta ringi ja tuulekaerast vabaks tunnistamise taotlusi võetakse vastu 31. maini.

Taimekaitses tähtis ennetustöö

Mitt tegeleb lisaks mahepõllumajandusele veel ka taimekaitse valdkonnaga. „Enne taimekaitsevahendi kasutamist tuleb kindlasti tutvuda etiketiga, kus peal kogu vajalik info. Kontrollida tuleb taimekaitsetunnistuse kehtivuse aega, pikendamise vajadusel läbida täiendkoolitus kolm kuud enne tunnistuse kehtivuse lõppemist,” jagab ta õpetussõnu.

Kõigile taimekaitsevahendite professionaalsetele kasutajatele on kohustuslik arvestada integreeritud taimekaitse põhimõtetega, mille järgi tuleb kasutada nii taimekahjustajate levikut ennetavaid abinõusid (sobiv viljelusviis, viljavahetus, seemnesortide valik jne) kui ka erinevaid tõrjeabinõusid.

„Meie kontrollida on ka taimekaitsepritside tehnilise kontrolli läbimise nõude täitmine. Pritsiga tuleb iga kolme aasta järel läbida korraline tehniline kontroll. Uue nõude kohaselt tuleb nüüd ka puhtimisseadmeid testida iga viie aasta järel, esmane kontroll tuleb läbida selle aasta 26. novembriks,” sõnab Mitt.

Räpina kõrgema aianduskooli haridusega ja kümme aastat ametis töötanud Siiri Raamets tegeleb seemnete ja mahepõllumajandusega. „Mahetaimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega keemilisi taimekaitsevahendeid, muld hoitakse viljakana liblikõieliste kultuuride kasvatamise ning orgaaniliste väetistega. Taimekahjustuste levikut tõkestatakse mehaaniliste võtete ning looduslike taimekaitsevahendite kasutamisega,” selgitab asjatundja.

Kümnendik maast mahetootmise all

Mahetoodete valmistamisel säilitatakse toit naturaalsena ja kasutatakse piiratud valikus loodusliku päritoluga lisaaineid. „Mahepõllumajandusele viitava märgistusega toodangut võib turustada isik, kelle ettevõtet on põllumajandusamet kontrollinud ning talle on väljastatud tõendav dokument. Kõiki mahepõllumajandusega tegelevaid ettevõtteid kontrollib amet vähemalt üks kord aastas,” rääkis Raamets.

Valgamaal oli 2015. aastal 101 mahepõllumajandusettevõtet ja mahepõllumajanduslikus kasutuses 7668 hektarit põllumaad ehk 11% põllumaa üldpinnast.

Ettevõtted, kus tegeletakse mahetootmisega, peavad olema seaduse kohaselt tunnustatud ja selle saamiseks taimekasvatuse või mesinduse valdkonnas tuleb esitada vormikohane taotlus põllumajandusametile 10. märtsist kuni 10. aprillini.

Kui on soov alustada maheda loomakasvatuse, katmikkultuuride või seemnekasvatusega, sööda esmatootmisega, töötlemata toodete pakendamise ja turuleviimisega ning seemne tootmise ja turuleviimisega, saab taotluse esitada aasta ringi.

„Mahetootmise nõuete rikkumise eest kaotavad tootjad märgistamisõiguse ega saa lisandväärtusega oma toodangut müüa,” nendib Raamets. Rohkem on maakonnas mahetootjaid Otepää ja Karula kandis. Tõlliste vallas tegutsev Kopra Karjamõis tunnistati 2015. aasta parimaks mahetootjaks Eestis.

Seemnekasvatusega tegeleb maakonnas Hummuli vallas tegutsev Puide talu. Põllumajandusameti ülesanne on seemnete proovivõtmised, mis tagavad, et seemne ostjal oleks kindlus nii sordile iseloomulike tunnuste kui ka seemne idanemisvõime ja kvaliteedi suhtes. Valga maakonnas kasvatati möödunud aastal seemet 384 hektaril.

Teine pool seemnevaldkonna tööst on järelevalve. „Käin poodides kontrollimas, kuidas toimub köögiviljaseemnete müük, võtan proove idanevuse nõuetele vastavuse kontrolliks. Kõik, mis on märgistatud sõnaga seeme, peab olema sertifitseeritud,” rõhutas Raamets. Lilleseemnetele ei ole seadusega kvaliteedinõudeid kehtestatud.

Mummi sõnul panustab amet järgnevatel aastatel eriti ennetustegevusse ja teavitustöösse. „Valmimas on uus koduleht, kus oluline osa nõuannetel ja abistamisel,” sõnab ta jutuajamise lõpetuseks.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadametnikudpõllumajandusametspetsialistidtehniline kontrollValgavalgamaal
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
PÄEVAINTERVJUU
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE