Konjunktuuriinstituut tutvustas eelmisel nädalal maaeluministeeriumi tellimusel valminud uuringut sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile. Muu hulgas leidis lähemat vaatlust sigade arvu muutumine Eestis aastail 2012-2015, mida siin lähemalt tutvustamegi.
Olukord Eesti sealihasektoris kujunes keeruliseks juba 2012. aastal, mil Venemaa keelustas märtsikuus elussigade sisseveo EList sigade Aafrika katku leviku tõttu. Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta alguseks Eestis 365 700 siga (2011 oli 371 700 siga).
2012. ja 2013. aastal põrsaste sündivus langes. Põhikarja emiste arv vähenes 2012. aastal 1300 võrra ning 2013. aastal 1100 võrra. Põrsaid sündis 2012. aastal 6500 võrra vähem kui 2011. aastal ja 2013. aastal 25 000 võrra vähem kui aasta varem. 2012. aasta lõpuks kasvas sigade arv 2,6%, mille üheks põhjuseks olid probleemid elussigade ekspordil. Kuna kiiret lahendust Venemaale elussigade ekspordi taastamisele ei tulnud, siis 2013. aastal vähenes sigade arv ning põrsaste sündivus Eestis märkimisväärselt.
Venemaa turg on püsinud alates 2012. aasta märtsist tänaseni ELi riikidest pärit elussigadele suletuna. Eesti elussigadele leiti küll uusi turge Lätis, Leedus ja Poolas, ent uutesse piirkondadesse eksporditud kogused jäid varem Venemaale viidust väiksemaks. Elussigade ekspordi keelustamise järel kasvas sealiha eksport Venemaale enam kui 4 korda. Samas elussigadele leitud uus turg ning Venemaale eksporditud sealiha koguste kasv ei katnud keelueelse elussigade väljaveo mahtu Venemaale.
Veebruaris 2014 kehtestas Venemaa impordikeelu ELi sealihale, mis tõkestas elusloomade kõrval ka sealiha ekspordi Venemaale. 2014. aasta jooksul põrsaste sündivus suurenes ning sigade arvukuse vähenemine Eestis praktiliselt peatus. 2014. aasta augustis keelustas Venemaa rea põllumajandustoodete, sh ka EList tuleva toodangu impordikeelu, mistõttu polnud enam võimalik Venemaale eksportida ka teisi lihaliike ja lihatooteid. Lisaks eeltoodule diagnoositi 2014. aasta septembris sigade Aafrika katk esmakordselt ka Eestis leitud metsseal.
Turuolukord pingestus aasta viimasel viiel kuul uuesti, taas hakati seakarja vähendama. 2015. aasta alguseks oli statistikaameti andmetel Eestis 357 900 siga ehk 800 võrra (0,2%) vähem kui aasta varem.
Sigade Aafrika katku eelselt (I poolaastal 2015) oli põrsaste sündivus Eestis 2,3% ehk 8600 põrsa võrra väiksem kui aasta varem. 9 kuuga vähenes põrsaste sündivus juba 31 700 põrsa võrra ehk 5,4% võrreldes aastatagusega. Seoses sigade Aafrika katku leidudega hukati Eestis veterinaar- ja toiduameti andmetel 21. juulist kuni 22. septembrini 22 115 kodusiga, mis on enam-vähem samas suurusjärgus 2-3 nädala sigade tapmisega lihakäitlemisettevõtetes.
2015. aasta 27. augusti seisuga oli PRIA loomade registris 345 200 siga ehk ligikaudu ühe kuuga vähenes sigade arv registris 4,3% ehk 16 600 sea võrra. 2015. aasta 17. novembri seisuga oli PRIA loomade registris 340 400 siga, mida on 20 400 sea võrra ehk 5,7% vähem kui sigade Aafrika katku eelselt. Tegelik sigade arv 2015. aasta novembris oli kindlasti väiksem, kuna registri andmed ei kajasta jooksvalt loomade tapmist lihaks realiseerimise kaudu.
Jõudluskontrollis olevate aktiivsete vanaemiste arv 2015. aasta 31. juuli seisuga oli 8042, 2015. aasta 23.novembri seisuga aga 7739 ehk 3,7% väiksem juuli lõpu seisust. Samas tuleb arvestada, et andmed jõuavad jõudluskontrolli andmebaasi ligikaudu kuulise hilinemisega ega kajasta kogu Eesti emiste arvu, vaid ainult jõudluskontrollis olevate loomade arvu.
2015. aasta lõpuks võib Eestis sigade arv jääda prognooside kohaselt 300 000 pea kanti, seega aastaga võib sigade arv väheneda ligikaudu 15%. 2016. aastal võib sigade arv prognooside järgi kahaneda koguni kuni 30% võrreldes 2014. aasta tasemega. Sellega väheneb Eesti isevarustatus sealihaga (toorainena) ligikaudu 90%-lt 60-65%-le, leiti Konkjunktuuriinstituudi uuringus.