Viimasel ajal on meil valdavaks saanud soojad ja sombused ilmad. Sageli sajab nii lauslund, lauslörtsi kui lausvihma, kuid ette on tulnud ka jäävihma ja jäätuvat vihma (näiteks 26. jaanuaril). Kõik nimetatud sademed tulevad kihtsajupilvedest.
Ilmatark: Kihtsajupilved toovad laussaju
11. veebruar 2016, 03:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihtsajupilved (Nimbostratus) on kogu taevast kattev läbipaistmatu pilvekiht, millest tuleb laussademeid. See on väga ulatuslik ja ülipaks (tavaliselt mitme kilomeetri paksune) pilvekiht, mis võimaldab tekkida märkimisväärsetel sademetel.
Keskmistel ja suurtel laiustel on kihtsajupilved tavalised aastaringselt, sagedamini frontidel, tsüklonites ja nende lohkudes, seega meil Eestis rohkem sügisel või talvel (ja vihmasel suvel).
Kihtsajupilved tekivad õhu ulatusliku ja ühtlase, kuid intensiivse tõusu tagajärjel frontaalpindadel või teistest pilvedest (kõrgkihtpilvede paksenemisel, rünksajupilvede laialivalgumisel).
Kuna kihtsajupilved koosnevad veetilkadest ja jääkristallidest (segapilved), kujutades endast ulatuslikku ja väga paksu pilvemassi, siis võimaldab see sademe tekkeprotsesside toimumist. Tegu on tüüpiliste sajupilvedega, mis olenevalt aastaajast ja temperatuurist toovad endaga kaasa lausvihma, lauslund või lauslörtsi (harva jäävihma, jäälörtsi või jäätuvat vihma), mis on nõrgad ja mõõdukad, vahel isegi tugevad. Laussaju intensiivsus võib sujuvalt varieeruda ja sadu võib vahepeal isegi lakata, kuid tavaliselt kestab sadu tunde. Järsud muutused saju intensiivsuses ja ka äike viitavad konvektiivsele komponendile ja seega maskeeritud rünksajupilvedele. Harva on sademed sajujoontena, mis tähendab, et need ei jõua aluspinnani.
Pikalt kestva saju tõttu kipub õhk kihtsajupilvede all veeaurust küllastuma. Seetõttu võib pilvekihi all sageli näha kiiresti liikuvaid pilvetükke – hatakpilvi (Nimbostratus pannus). Need asuvad vaid mõnesaja meetri kõrgusel. Tegelik kihtsajupilvede alumine piir asub 1,5–3 km kõrgusel ehk hatakpilvedest märksa kõrgemal.
Kas kihtsajupilvede järgi saab ka ilma ennustada või näitavad nad mingit ilmamuutust? Need on sajuse ilma pilved, nii-öelda järgnevuse kulminatsioon – ilmamuutus ehk vihma- või lumesadu on juba kohale jõudnud, mistõttu need ei ütle midagi saabuva ilma kohta.
Ka edaspidi jätkub soe ja vesine ilm, sest tsüklonite idaservas saabub Vahemerelt soojust. Aeg-ajalt toovad lohud ja osatsüklonid kaasa saju (enamasti vihm, kuid võib ka lörts olla). Nädala edenedes peaks suurenema lõunatsüklonite mõju. Esialgu võib see tähendada mõningast ilma külmenemist (eeskätt 12.-14. veebruaril, kui võib esineda miinuskraade ja lumesadusid), enne kui Vahemere või Musta mere äärest jõuab jälle kohale soe õhumass.