Päikesepaneel eestlase maja katusele – jah või ei?

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
14. veebruar 2016 00:56
Päikesepaneelid ei pea alati katusel asuma. Pärnumaal Audru vallas tegutsev väikeettevõtja Peeter Viik meisterdas eelmisel aastal posti otsas pöörleva päikesepüüdja. | FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Elades aastakümneid eramajas, olen korduvalt mõelnud, eriti talvisel ajal kolm korda päevas ahju küttes, kas ja kui pikaga tasuks päikesepaneel end ära. Kas ühel tavalisel eestlasel on seda vaja?

Tallinnas ringi sõites ja paljudes maakohtadeski on siin-seal jäänud silma päikesepaneelid. Järelikult mingil kujul tasuvad need ära, mõtlen neid nähes, kuid kas ka tavalisele keskmisele elektritarbijale?

Kui palju selle peale raha kulub, kuivõrd meie kliimas sellest kasu on, millal investeering ära tasub ning kas sellest on Eesti vähese päikesega kliimas reaalselt kasu? Uurisin, ajendatud individuaalsest huvist, Eestis päikesepaneele pakkuvatelt firmadelt, mida nad soovitavad.

Energogen OÜ juhatuse liige Martin Lall kinnitab mu kahtlust, et elektrivajadust 100% päikesepaneelidega katta ei saa, kui on mõeldud süsteemi, kus puuduvad akud. Küll aga saab tema sõnul iga inimene eelnevate aastate keskmisi tarbimisandmeid vaadates välja arvutada, milline on kõige optimaalsem lahendus, mis väiksele elamule sobiks. „Elamu väiksus siin tegelikult rolli ei mängigi, vaid ikka elektritarve. See tähendab, et väike elekterküttega elamu võib palju rohkem päikesepaneele vajada kui suurem maja, mis ei kasuta elekterkütet. Eramajadel räägime tavaliselt 5–11 kW suurustest süsteemidest, mis annavad soovitud energiasäästu ja rahalise kokkuhoiu,” selgitab Lall.

Naps Solar Estonia OÜ müügijuht Tõnu Janson nõustub Lalliga, et väiksema maja elektrivajadus on väga lai mõiste. „See sõltub tarbimiskoormusest, tarbimisharjumustest (kas kasutatakse elektrit põhiliselt valges või pimedal ajal) jne. Kuna päikesepaneelid toodavad elektrit päeval, siis esmajoones on alati vaja teada suvist päevast elektritarbimist tunni arvestusega (kWh). Ligikaudu saab hinnata vajaliku päikesepaneelide süsteemi võimsust ka aastase kogutarbimise järgi.” Jansoni ütlusel ei tohi unustada tõsiasja, et päikesepaneelid toodavad maksimaalselt suvel, vähem kevadel ning sügisel ja talvel üsna vähe.

Seega ei saa ainult päikesepaneelidega talvel elektrivajadust täielikult katta. See on võimalik ainult autonoomse süsteemi korral koos akudega. Sõltuvalt soovitud tarbimiskoormusest võib selline süsteem Jansoni hinnangul olla üsna kallis ja mahukas (just akude arvu poolest) ning elektriga kütta sellisel juhul ikkagi ei saa. „Kokkuvõttes, kindlat reeglit ei ole ja iga elamut tuleb käsitleda eraldi.”

Eestlaste huvi kasvab

Tavako Elekter OÜ juht Kalev Koppel lisab, et kuigi investeering päikeseelektrisse ei ole kiire tasuvusega, on siiski huvi päikesepaneelide vastu kasvanud iga aastaga. “Viimase kahe aastaga oli Eestis Elektrilevi võrku liitunud mikrotootjate päikesejaamu juba üle 360 ja  installeeritud võimsus üle 3MW ja areng jätkub.“

Koppel rõhutab, et kuna päikesepaneelid ei rahulda kahjuks meie elamute elektrivajadust jooksvalt, kui maja kütmiseks kasutatakse elektrit, saab paneelide puhul rääkida elamu kogu aastase elektritarbimise kompenseerimisest.

„Tänu mikrotootja lepingule saame suvel oma tarbimisest ülejääva elektri maha müüa ja lisaks elektri hinnale saame ka taastuvenergia toetust.”

Kui palju peaks ühel majal päikesepaneele olema, et Eesti tingimustes saaks elektrivajadus kaetud? Koppeli sõnul võiks paneelide koguse valikul lähtuda maja aastasest elektrivajadusest. „Näiteks lõunasse suunatud 40kraadise kaldega 11kilovatine päikesejaam toodab aastas keskmiselt 10 500 kWh elektrienergiat,” selgitab ta.

Meeles tasub Martin Lalli sõnul pidada, et ilmad mõjutavad samuti päikeseenergia tootmist. Eelkõige tekitavad kahtlust just Eesti hilissügis ja talv, mis võivad pikka aega olla sombused ja pilvised. „Päikselisi päevi on vähem, päike käib väga madalalt, mistõttu kõige pimedamal neljal kuul ehk novembrist kuni märtsini toodavad päikesepaneelid 8–10% oma aastasest toodangust. Samal ajal aga toodavad päikesepaneelid tihti märtsist kuni septembrini isegi rohkem kui Berliinis või isegi Lõuna-Saksamaal Münchenis. Selle põhjuseks on Eesti pikad valged õhtud ja jahedam temperatuur neil kuudel, sest päikesepaneelide tootlikkus langeb temperatuuri tõustes,” kinnitab Lall.

Pilves ilmad ja pime talv mõjutavad päris palju. Tõnu Janson toob ilmeka näite, eelmise aasta detsembris oli paneelide maksimaalne tunnitootlikkus ainult 10–20% koguvõimsusest ja sedagi üksikutel päevadel. „Samuti vähendab pilvine ilm tootlikkust märgatavalt. Kui palju, on raske öelda, see sõltub pilvisuse tihedusest ning kas lisaks on sademeid,” täpsustab Janson.

Tasub ära kümne aastaga

Päikesepaneelid on suur investeering. Millal hakkavad need Eesti tingimustes ära tasuma? Martin Lall märgib, et investeeringu tasuvuse osas saab kasutaja ise palju ära teha. „Tasuvus jõuab kõige kiiremini kätte siis, kui päikesepaneelidest toodetud elektrist kasutatakse võimalikult palju ära oma tarbeks. See tähendab, et kui päike paistab, siis on õige aeg panna tööle pesumasin jt elektritarbijad, mida on võimalik niimoodi ajatada. Eramute puhul räägime tavaliselt tasuvusest 9–10 aastaga, milline see aga täpselt olema saab, ei oska me öelda, sest kui palju tõusevad elektrihind ja võrgutasud, ei oska keegi täpselt ennustada,” jutustab Lall.

Tõnu Janson ütleb, et ehkki päikesepaneelide hind pole sugugi väike, on see ära tasunud mõnes mõttes juba kohe pärast paigaldust, kui inimene näeb tunduvalt väiksemaid elektriarveid. „Eestis need tasuvad ära juba täna, sõltub, mida keegi tasuvuse all mõtleb, kas see peaks olema üks aasta või viis aastat. Meie arvutuste järgi on keskmine tasuvusaeg praeguste hindade ja seaduste juures 10 aastat. Mida rohkem elektrit ise ära tarbida, seda kasumlikum on,” lausub Janson.

Elektrihinna tõus kiirendab investeeringu tasuvust

Kalev Koppel lisab, et tasuvus sõltub mitmest komponendist: mida teeb elektri hind edaspidi, kuidas muutub taastuvenergia toetuse hind, kui palju toodetud elektrist ise ära tarbida jne. Ta on nõus teistega, et siis, kui elektrienergia hind jääks samaks ja kogu toodetud elektrienergia ise ära tarbida, oleks tasuvusaeg umbes 10 aastat. „Tegelikkuses elektri hind kindlasti samaks ei jää ja mida rohkem see tõuseb, seda kiiremini investeering ennast ära tasub.”

Kui kallis on päikesepaneelide paigaldamine? Mida tuleb eelnevalt teada?

Martin Lall, Energogen OÜ juhatuse liige:

Väikesele eramule, mille energiatarve on aastas umbes 5000 kWh, soovitame süsteemi 4–5 kW, mille maksumus on siis vastavalt 6000–7000 eurot. Hinda mõjutab eelkõige see, millisele katusematerjalile paneelid paigaldatakse, sest eri katustele on välja töötatud spetsiaalsed kinnitused, mille hind mõjutab paigalduse maksumust.

Kuna päikesepaneelide süsteem on mõeldud töötama 30 ja enam aastat, siis tasuks vaadata ka tulevikku enne sobiliku süsteemi väljatöötamist, sest kui elektritarve peaks märgatavalt tõusma või langema lähiaastatel, siis oleks kasulik sellega arvestada päikesepaneelide planeerimisel. Teiseks on tarvis, et inimesed teaksid, et nende sääst tekib lisaks sellele, et nad ostavad võrgust vähem elektrit, ka sellele, et igalt võrku müüdud kilovatt-tunnilt saab börsihinda ning taastuvenergiatoetust, mis sel aastal on 5,37 senti.

Kolmandaks soovitaks neil, kes plaanivad sel või järgmisel aastal päikesepaneelid soetada, kiirustada, sest 1. jaanuarist 2017 muutub elektrituruseadus, millega seoses muutub kuuldavasti ka taastuvenergia toetuste määr ning taotlemise kord ebasoodsamaks. Seega on praegu õige aeg investeering tulevikku ära teha.

Tõnu Janson, Naps Solar Estonia OÜ müügijuht:

Tekib kohe küsimus, milline on tavaline väiksem eramu. Hind sõltub paljudest asjadest ja väga raske on öelda mingit täpsemat hinda.

Et konkreetselt määrata eramule paigaldatavate päiksepaneelide süsteemi hinda, on vaja teada:

– suvist päevast tunnitarbimist (või aastatarbimist),

– kuhu paneelid paigaldada, kas maa peale või katusele,

– kui katusele, siis peab teadma lõunapoolse katuse kuju (lame, viil), katuse mõõtmeid, katuse materjali, katuse joonist.

– maja peakaitsme suurust.

Alles siis saab arvutada, kui palju paneele on võimalik üldse paigaldada ja milline süsteemi võimsus on konkreetsele eramule optimaalne. Kui palju paneele katusele mahuks, saab igaüks ise hinnata, kui arvestab, et ühe standardpaneeli (250 W) mõõtmed on 1 x 1,6 meetrit.

Väga ligikaudselt võib arvestada, et 1 kW täiskomplekti hind koos paigaldusega on 1300 eurot (koos käibemaksuga). Enamikus eramutes kasutatav nn mikrotootja variandi maksimaalne piir on tänase seisuga 11 kW ning tavaliselt paigaldatakse süsteeme vahemikus 5–11 kW. Lisaks peab kindlasti arvestama, et kui eramus on juba liitumine elektrivõrguga, siis tuleb päikesepaneelide süsteemi kogumaksumusele lisaks päikesejaama liitumistasu, mille määrab elektrivõrk.

Kalev Koppel, Tavako Elekter OÜ juht:

Päikesejaamade täislahenduse hind algab kõige odavama lahenduse korral 1 euro/W + käibemaks ja sealt ülespoole vastavalt paigaldatavale võimsusele, objekti keerukusele, valitud seadmetele ja komponentide kvaliteedile. Oma kogemusest võin väita, et päikesepaneelid on kindel investeering ning sobivad meie laiuskraadile. Kvaliteetse päikesejaama ehitamine algab õigest projekteerimisest ja sõltub väga palju konkreetsetest oludest. See on nagu rätsepatöö, vaja on leida just sellele objektile sobiv tehniline lahendus, siis saab tulemus kõige parem. Ka siin kehtib reegel, et ei ole olemas odavat ja head. Odav seade, eriti päikesepaneelide inverter, ei saa olla tehniliselt sobiv kõikidesse tingimustesse.

Kindlasti rõhutan monitooringu vajalikkust. Väga tähtis on näha, kas ja kuidas paneelid toimivad, mida kiiremini probleemidele jälile saada, seda väiksem on nendest tekkiv kahju. Soovitan kasutada niinimetatud paneeli tasemel inverteri tehnoloogiat, see tagab kõige parema tootluse.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL