Keskus aitab laevaehitajad võimsamale laineharjale

Kertu Kalmus
Kertu Kalmus, Saarte Hääl
:

Paari aasta eest avatud Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskus on saare ja ümberkaudsete laevaehitajate jaoks tänuväärt abimees. Võimalus proovida basseinis erinevaid tehnilisi lahendusi aitab laevaehitajatel luua aina vägevama disainiga laevu. 

Kompetentsikeskuse juhataja Anni Hartikaineni sõnul on laevaehituses mitmeid nüansse, mis mõjutavad meresõiduomadusi: kaal, pikkus, kerekuju. Seega kaasneb iga uue laevadisainiga risk, et ehitatakse alus valmis ja siis tõdetakse – saanuks paremini.

Kui laeva maksumus ulatub miljonitesse, on risk suur. Ilmselt on see ka üks põhjus, miks julgeid disainilahendusi kasutatakse harva.

Hartikaineni sõnul on enamikus merepiiriga Euroopa riikides oma katsebassein või mitu. Kõik need pole spetsialiseerunud kommertskatsetele ja suurem osa neist on vanad.

Seni on Eesti laevaehitajad pidanud mudelkatsete teenust sisse ostma, kuid nüüd enam mitte. „Kui Saaremaa annab 80 protsenti Eesti laevaehituse käibest ja on ainus koht, kus Eestis laevaehitust õppida, siis oleks kummaline luua katsebassein kusagile mujale.”

Oskusteabe lisandumine

Sektori lähedus annab Anni Hartikaineni sõnul eeliseid, sealhulgas tekib spillover ehk Saaremaa keeli püllumis-efekt. See tähendab, et katsebasseini kasutamisega lisandub spetsiifiline oskusteave, mis väikelaevaehituse õppekavade kaudu kandub üle tudengitele ja jõuab ringiga ettevõtetesse.

Samuti ei saa alahinnata vastupidist seost. Kursisolek päriselu probleemide ja väljakutsetega laevatehastes on keskusele ja ülikoolile oluline. „See annab aluse õppekavade ja teadusprojektide planeerimiseks, mis on fokuseeritud, reaalselt kasutatavad ja kasuliku väljundiga.”

Ometi ei mõista paljud, milleks seda keskust on vaja. Hartikaineni sõnul on projekti alguspäevist saati olnud skeptikuid. „Pean ütlema, et see on olnud väga motiveeriv!”

Seda enam, et töö reaalselt käib – kontrollkatsed on hoos, kommertskatsed algavad märtsist ning lepingud on ettevalmistamisel.

„Kõiki nimesid veel nimetada ei tahaks, aga peamine katseteenuste turuletoomise partner on mõistagi kohalik ettevõte Baltic Workboats,” viitab Hartikainen Saaremaa laevaehitusfirmale.

Kuidas ja mida basseinis katsetatakse? Lühidalt: katsebasseinis mõõdetakse laeva vähendatud mudelit, piki basseini vedades laeva veetakistust ja kreeni eri kiiruste, lainespektrite ja -kõrguste ning mudeli kaalu juures. Tulemuste põhjal tehakse muudatusi disainis, et laev käituks, nagu vaja.

Kõik on justkui hästi, kuid on siiski üks mure – tööjõud. „Tööjõuga ei ole ega saa ka tulevikus olema lihtne,” nendib Hartikainen. Suurim vajadus on eesti soost hüdrodünaamiku järele, aga „valmis hüdrodünaamikut” Eestist ei leia.

Kasvamist tuli alustada lohust

Hartikainen tõdeb, et kuna laevaehitusteadust pole Eestis 50–60 aastat viljeletud, on nii mõneski punktis tulnud alustada kasvamist nii-öelda lohust. Enamasti alustatakse teadusarendusteenuste pakkumist nii, et püütakse olemasolevale teadusele rakendust leida.

„Meiega on äraspidi – rakendus on ettevõtetes olemas, aga teadus peab ettevõtetele pakutavate teenuste pinnalt ja vajadustest veel välja kasvama,” kirjeldab ta. Ent võib-olla nii ongi hea.

Igatahes on kompetentsikeskus jõudnud pärast kolme aastat otsinguid järeldusele, et neil tuleb oma hüdrodünaamikud ise kasvatada. Nõnda värvati Rootsist mentor, kes katsebasseini personali välja õpetab.

Lisaks katsebasseinile on keskuses materjali-, elektroonika- ja tehnoloogialabor. Kokku töötab keskuses kümmekond inimest.

Üle nelja miljoni euro 

Keskuse loomisesse on investeeritud kuue aasta jooksul üle nelja miljoni euro, millest 85 protsenti moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus.

Omafinantseeringuga panustasid Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), Kuressaare Ametikool, Eesti Väikelaevaehituse Liit, Kuressaare linn ja Saaremaa Omavalitsuste Liit. Projekti partnerid olid TTÜ Kuressaare Kolledž, selle kinnisvara haldav MTÜ Kuressaare Campus, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Arenduskeskus, Eesti Mereakadeemia ning Eesti Väikelaevaehituse Liit.

Seejuures on väikelaevaehituse liit see, kes finantseeris lõviosa katsebasseini seadmete ehitusest.

Seadmete maksumuseks kujunes 500 000 eurot. See ei sisalda basseinihoone ehitust, mille omafinantseering tuli Tallinna Tehnikaülikoolilt ja Kuressaare linnalt. 

KOMMENTAAR

Tootearendus uuele tasemele

Väikelaevaehituse kompetentsikeskus võimaldab viia sektori tootearenduse täiesti uuele tasemele. Samuti soodustab see uute omatoodete efektiivsemat väljaarendamist. Eriti väärtuslik on see nende jaoks, kellel on omatooted, mitte allhange.

Katsebassein on selles protsessis vältimatu osa. Siiamaani oleme katseid teinud näiteks Rootsi või Soome kallites katsebasseinides. Kui kohalik katsebassein korralikult käima läheb, siis võib-olla võetakse uuesti kaalumisele nii mõnigi arendus, mis pelgalt maksumuse tõttu on seisma jäänud.

Väga tervitatav on ka kogu sektori insenertehnilise kompetentsi tõus. Noorte laevaehitustudengite jaoks on see kindlasti hea paik praktiseerida.

Margus Vanaselja, Baltic Workboats ASi omanik ja tegevjuht   
Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadbaltic workboatskompetentsikeskuslaevaehitusSaaremaa
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE