Meretagune Kihnu võttis jäätmemajanduses oma kursi

Silvia Paluoja
Silvia Paluoja, Pärnu Postimees
:

Kuigi Kihnut katab lumekaardi järgi kõige paksem valge vaip, on teed hoolikalt lahti lükatud, sest see kohustus on kohalikul Kihnu Majanduse osaühingul, mis korraldab ligi 16 ruutkilomeetri suurusel saarel ka jäätmemajandust

Jäätmemajanduse korraldamine on Kihnu Majanduse OÜ üks kohustusi, ülejäänud on loomade pidamine maahoolduse eesmärgil, kohalikele traktoriteenuste osutamine heina- ja põllutöödel, teede hooldamine, ehitamine, autoremont, saeveski haldamine ja Alexela tankla kohapealseks abi- ja kontaktisikuks olemine.

Jäätmejaam jääb saare idaserva Lemsi külla ja täidab konteineritega õue omaaegse Pärnu Kaluri kolhoosi karjalaudast ja meiereist ümber ehitatatud tehnokeskuses.

Üks suurt kilekotti tariv mees avab taara vastuvõtu ukse, selle taga on automaat, mis otsustab, kas triipkood on loetav ja keskkonnateadlikule kodanikule on võimalik 10 senti tükist välja arvestada.

Suvel läheb palavaks

„See on meil siin väga hea võimalus tühjad pudelid ära tuua ja sularaha saab kontorist kohe ka tšeki vastu, ega meil peale postkontori kadumist muud võimalust raha saada tulevast kuust siin polegi,” teatab taaratagastaja tuima masinat „söötes”. 

Taaraautomaadi küljes ripub teibiga kinnitatud A4 mõõdus paber, millele on suurte tähtedega sinise pliiatsiga kirjutatud palve lugupeetud klientidele, et nad viiksid tühjad kilekotid, pappkastid, maksumärgita pudelid õue konteinerisse.

Kihnu Majanduse OÜ jäätmejaama operaator Leili Saare laob kontoritoas taaratagastajale automaadi trükitud tšeki järgi eurod peo peale ja räägib, et temal läheb seda tööd tehes 14. aasta ja osaühingus 11. aasta. Taaraautomaat saadi peaaegu samal ajal ja see ongi ainus koht, kus 700 elanikuga saarel klaas-, plast- ja muud taarat vastu võetakse, sest ükski pood Kihnus sellega ei tegele.

„Talvel on meil rahulik, aga suvel läheb palavaks, taaraga on siis nii, et siin on järjekorrad, 4000–5000 ühikut purki-pudelit tuleb ikka päevas ära, õlu on põhiline, mida juuakse,” teab Leili Saare oma kogemusest, mis turismihooajaga kaasneb. „Suvel on prügi kõvasti, aga peab ütlema, et need Kihnu maessakad, kes suvel siia tulevad, on väga teadlikud, nendel on kõik sorteeritud juba, need on kuskilt õppust saanud,” kiidab ta mandriinimesi, kelle kohta kihnu keeles maessakad öeldakse.

Klaastaara sõidab talvel ja suvel saarelt Pärnusse, Kihnu Majanduse OÜ viib selle Pärnusse, kuhu Munalaiu sadama kaudu ja mereteed juurde mõõtes on ligi 100 kilomeetrit.

Logistiline eripära

Seda, et suvel suureneb pakendijäätmete hulk talvega võrreldes saarel mitu korda, kinnitab ka Kihnu Majanduse OÜ tegevjuht Paal Põlluste. Panditaaraga on aga nii, et osaühing peab tooma Pärnust tühje kaste juurde, et taara vastuvõtuga tegeleda. Kohalikelt ettevõtjatelt, kes toovad kaupa kastidega, ostab osaühing samuti taarakastid ära, sordib neisse Saku ja A. le Coqi taara ning veab Pärnusse nende joogitootjate lattu.

„Taara on selline mure, et suvekuudel tuleb seda iga nädal viia Pärnusse, sest turistid toovad jooke endaga suures koguses ka mandrilt kaasa,” möönab Põlluste.

Muude jäätmete vedu toimub harvemini, korda kaks-kolm aasta sees. Paber ja pappkastid pressitakse pakkideks, segaolmejäätmed surutakse samuti konteinerisse nii kokku, et seda mahub sinna päris hulga ja jäätmekäitlusfirma Keskkonnateenused logoga autot näevad kihnlased mõne korra aasta sees. Siis, kui auto tuleb tühjalt saarele, võtab sealt presskonteineri peale, teeb selle Paikre prügilas tühjaks ja sõidutab tagasi.

„Selline logistiline eripära on segaolmejäätmetega, kuigi vahel saame kasutada autot selleks, et tühisõidu tegemise asemel saab sellega tuua Kihnu mõnda muud kaupa,” täpsustab Põlluste.

Võimalus koduukse all

Kihnu valla jäätmehoolduseekirja sõnastuses on eesmärk säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutust. Selle eesmärgi nimel on jäätmejaama paigaldatud presskonteiner segaolmejäätmete kogumiseks, mahutid ja seadmed taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja nende mahu vähendamiseks ning kompostimisväljak aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks. Kogumispunkti saab tuua ohtlikud jäätmed, probleemtooted ja suurjäätmed, mille veab ära spetsiaalne Tallinnast saabuv auto paar korda aastas. Ainus, mida tehnokeskuse juurde jäätmejaama tuua ei saa, on eterniit. Meretagune elu sõltub navigatsioonist, tõsi, uue jääklassiga praamlaeva liinile tuleku järel pole „jääaeg” nii pikk nagu varem, sest alus murrab ennast Kihnu väinas läbi ka 40sentimeetrisest jääst.

„Kihnus sellisel klassikalisel viisil korraldatud jäätmevedu ei läinud käima, nagu mandri peal on, et igaüks peab prügiveofirmaga lepingu tegema ja kord kuus käib auto konteinereid tühjendamas, sellepärast oleme asja natukene leebemalt võtnud,” selgitab Põlluste merelise saarvalla eripära.

Eripära on seegi, et kuigi teenuste hinnakirjas on ka segaolmejäätmete ja pakendite vastuvõtmine koos äraveoga kliendi kodust, eelistavad kihnlased isetoomise varianti.

„Jäätmemajanduse korraldamise, teede hooldamise, ehitamise, põlluharimise ja karjakasvatusega tegelemine on üks äraelamise vorm saare peal,” nendib Paal Põlluste, ettevõtja ja Kihnu vallavolikogu esimees, rääkides osaühingust, mis annab aasta läbi mitmekesist tööd keskmiselt seitsmele kohalikule.

Kihnu Majanduse OÜ

• Asutati 17. jaanuaril 2006 Kihnu valla ettevõttena.

• Laiendati osakapitali kohalike elanike abil. Täna osanikke 50 isikut.

• Korraldab saarel jäätmete käitlemist ja mandrile vedu, teeb ehitus- ja remonditöid, harib omi ja eraisikute põlde, hooldab riigi- ja vallateid, kasvatab lihaveiseid ja lambaid kui rannamaastike traditsioonilisi korrashoidjaid.

• Hooldatava maa hulk 380 hektarit.

• Hooldab Kihnu sadamas Alexela automaattanklat.

• Osaühingu tegevjuht on Paal Põlluste.

• Töötajaid on aasta läbi keskmiselt seitse.

• Kihnu valla osalus on 16,67 protsenti.

• Osanike ringis on tuntumatest inimestest näiteks Annely Akkermann, Andres Pree, Runo Ruubel, Mare Mätas, Arvo Saare.

• Tehnokeskus ja jäätmejaam asuvad Lemsi külas, tegevuseks vajalikud hooned on ümber ehitatud kolhoosi karjalaudast ja meiereist.

Andmed: Maa Elu

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadelukeskkondjäätmejaamjäätmevedukeskkonnateenusedKihnuklaastaarakorraldatud jäätmeveduohtlikud jäätmedprügipudelidvallavolikogu
Samal teemal
Viimased uudised
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE