Pakkpuit OÜ panustab saunamaterjalile ja valmistoodetele

Toomas Šalda
Toomas Šalda
:

Pärnumaal Sauga vallas Urge külas tegutsev Pakkpuit OÜ on keskendunud saunamaterjalide, valmis lavamoodulite komplektide ja saunatarvikute tootmisele. 99% nende toodangust läheb ekspordiks.

Nagu rõivastelgi on saunaehituses moes kord üks, kord teine ja nii palju kui on saunasõpru, on ka arvamusi, missugune üks õige saun olema peab.

Jüri Hendrikson on Viljandimaa poiss, kellele lapsena meeldis metsas aega veeta. Keskkooli järel otsustas ta minna EPAsse metsandust õppima, aga tollase haridussüsteemi eripära järgi saadeti sissesaanud noored esimesteks kursusteks teadmisi ja kogemusi omandama Luua tehnikumi, kust Hendrikson sai metsatehniku paberid. Edasine haridustee jätkus tal hoopis kolm ja pool aastat Soomes puidukaubandust õppides, millest tagantjärele hinnates on saanud korralik alus, et enda ettevõttega hakkama saada. „Pakuti ka sinnajäämist, aga kodumaaigatsus jäi peale. Tulin Eestisse ja saatsin viiekümnesse firmasse CVd , neist kolm võtsid ühendust. Palgatöölise elu viis mind Tartusse, Tallinnasse, Pärnusse, siis jälle Tartusse ja veel kord Pärnusse, kuni avati Paikuse saeveski, kuhu mind kutsuti müügiassistendiks,” meenutab Hendrikson üheksakümnendate teist poolt. Aasta hiljem läksid tema ja Paikuse saeveski teed lahku ning Hendrikson mäletab selgelt päeva, mil ta istus Pärnus Rüütli platsil ning nuputas, mida nüüd edasi teha. „Tagataskus olid viimased kümme tuhat krooni ning takkapihta istusin värskelt värvitud pingile maandudes ka püksid värviseks. Nii ma oma elukest analüüsides avastasin, et Pärnus pole puitmaterjali müügikohta, kõik käisid kuskil saeveskites endale vajalikku kauplemas. Rentisin Decora kõrval asuva kaarhalli, käisin kõikvõimaliku puitmaterjali tootjad läbi ning panin asja käima. Teadmisi ja kogemusi õnneks oli. Varsti panime sealsamas kesklinnas höövli püsti ja hakkasime Saksamaale höövelmaterjali tootma. Maht oli viisakas, aga see on ikkagi odav töö. Nii meeletud meie kogused ei olnud, et kasumiga saanuks rahule jääda. Siis saime rendipinna Sauga endise seafarmi juurde, aga otsisin ümber Pärnu ikka edasi. Läks kolm kuud ja siis leidsin Urge.”           

Urgel tegutsetakse tänaseni. Rajati saeveski ja tehti muid investeeringuid, aga peagi taipas Hendrikson, et mahul baseeruv äri pole tema ettevõtte jaoks kõige perspektiivikam suund, pigem peaks spetsialiseeruma millelegi hinnalisemale ja erioskusi nõudvamale. „Samm-sammult jõudsin saunateema juurde, osalt tänu Soomes õppimisele ja sealse keele valdamisele. Alates 2003. aastast olemegi saunamaterjali tegijad. Kuna hoiame hinna ja kvaliteedi suhte paigas, oleme elus ja tegutseme optimistlikult edasi.”

Pakkpuidu tootevalik on järjest laienenud. Kõike, mis saunas on puidust, saab siit: voodri- ja lavalauad, liistud ning valmistooted, nagu moodullavad, pingid, istumisalused jms on siin olemas. Kasutatakse kahte liiki puitu: musta leppa ja haaba. Mõlemast tehakse voodrilaudu, mida on kümme profiili, kõiki neid saab nii naturaalsena kui ka termotöödelduna, valikus on eri laiused. Ka lavamaterjal valmib mustast lepast ja haavast, nii naturaalse kui ka termotöödelduna ning valida saab kaheksa profiili vahel. On kliendi otsustada, kas ta tahab lihtsalt materjali või lavamooduleid, mille paigaldamisega saab asjalik pereisa jooniste abil ise hõlpsalt hakkama. Võrreldes poekaubaga on erinevus see, et lattu siin sisuliselt ei toodeta, töötatakse tellimuste järgi, kuna saunade mõõdud on nii erinevad. „Valmistame täpsete mõõtude järgi, et klient ei peaks enam lava ümber tegema hakkama, vaid saab kohe paigaldada. Kõige kaugemalt tuli valmis lavakomplekti tellimus eraisikult Londonist. Kõik sujus hästi ja vigu ei tekkinud. Tegime enda juures valmis, saatsime ära ja nemad seal paigaldasid. Igas kuus tuleb selliseid tellimusi Soomest, Rootsist ja Eestist. Tähtajad on lühikesed. Konkreetse soovi korral tuleb aadressilt www.pakkpuit.ee kontaktid võtta ja oma soovidest teada anda.” Hendrikson selgitab kliendile hea meelega, kuidas ja mida teha. „Arvuti ja telefoni abil saab väga hästi vajalikud andmed kätte. Seni pole valesti läinud, sest hakkame tootma alles siis, kui oleme veendunud, et asjad klapivad.”

Kõige rohkem valmib Pakkpuidus voodri- ja lavalauda, 60% naturaalsel, 40% termotöödeldud kujul. Valmistooteid läheb kaubaks märksa vähem, kuigi just nende osakaalu kasvatamist peab ettevõtte juht tähtsaks. 99% Pakkpuidu toodangust läheb ekspordiks, peamine turg on Soome, väike osa jõuab Norra, Rootsi ning Poola. 90% Soome saadetavast kaubast on höövelmaterjal, kümnendik valmis lavakomplektid. Tellijaiks on peamiselt saunadele spetsialiseerunud kauplused või saunade ehitajad. „Meid on üles leidnud Helsingi suured ehitusfirmad, sest oleme valmis pakkuma ka väikeseid partiisid. Mitu korda suuremad konkurendid peavad neid tülikateks. Komplekteerimist on rohkem, aga oleme nõus seda tegema,” kommenteerib Hendrikson.

Soomlaste saunamaitse muutub nagu mood. „Mingil perioodil tahetakse heledamaid toone ehk haaba, viimasel ajal on jälle hästi nõutud tume puit. Erinevalt eestlasest tahavad soomlased ka haaba termotöödelduna ja seda mitte vaid istumise alla, vaid ka seinamaterjalina.” Eestis on Hendriksoni sõnul just vanema generatsiooni seas saunamaterjalina jätkuvalt au sees haab, mis võtab lepaga võrreldes veidi vähem sooja sisse, aga see on tegelikult minimaalne. „Eestlasele on kõige olulisem kvaliteedi ja hinna suhe ning ta on nõus oma saunas nägema ka oksaga materjali. Ekspordis, eriti Norras, tahetakse täiesti oksavaba lauda, mis kohati jätab plastmassi mulje.” Hendriksoni enda kodusaun, kus ta kaks-kolm korda nädalas käib, on tehtud nii tiheda oksaga materjalist, et tavaliselt oleks see praagiks arvatud.

Kuna oksavaba puit on kallim, siis valmistatakse kolme kvaliteedi- ja hinnaklassiga voodri- ja lavalauda, nii et valida saab rahakoti paksuse järgi. „Teen pakkumised kõigi kolme kvaliteediga materjalile. Tegelikult on ka keskmine kvaliteet väga hea, aga hind 40% odavam. Kõige odavam on lausa üle poole soodsam kui oksavaba materjal.”

Tootmiseks vajaliku tooriku ostab Pakkpuit Balti riikidest: mõni aasta rohkem Eestist, teisel Lätist, kolmandal Leedust. Lepp tuleb peamiselt Leedust, haab ja lepp Lätist, Eestist ostetakse samuti mõlemat. Varem toodi puitu ka Valgevenest, aga see lõpetati 2007. „Meil oli Saksamaalt hangitud uus saeliin, mis eeldas hästi jämedat palki. Tõime seda Valgevenest, sest Eestis kasvab lepp tavaliselt küttepuu jämeduseks. Kuni kaubavagunid Valgevenest veel siia jõudsid, tasus see ära, aga siis liigutati Tallinnas ühte monumenti ja rongid enam ei tulnud. Saeliini mõttekus kadus ja müüsime selle ära. Keskendusime hööveldamisele ja valmistoodete tegemisele.”

Nagu kõige muugi puhul, on saunaehitajatest igaühel oma maitse. „Just praegu täidame ühe soomlase tellimust, kus kallis oksavaba värvimuutusega puit valitakse välja ja siis peitsitakse tumedaks, et jääks suitsusauna mulje. Tegelikult ei valminud vanasti vist ühegi suitsusauna seinad oksavabast materjalist,” toob Hendrikson näite, mille mõistlikkusest on tal pisut raske aru saada. „Vahel hoian kliendi erisoove kuulates peast kinni. Kunagi täitsin kliendi soovid ilma oma kommentaarideta, aga nüüd olen hakanud inimesi vaikselt suunama, sest sageli saab odavamalt sama tulemuse kui kõige kallimat võimalust kasutades. Arhitektid mõtlevad vahel välja materjalide variante, mida ei ole mõistlik järgida. Saunavoodrilaud ei pea olema sama paks kui välisvoodrilaud. Me võime kõike teha, aga see läheb kalliks ega ole mõistlik. Standardmaterjalide kasutamine on alati odavam ja neid on piisavalt palju. Milleks  üle pingutada?”

Küsimusele, et mida saunaehitamisel kõige sagedamini valesti tehakse, vastab ta, et pigem on probleem hooldusega. „Sõltuvalt sellest, kui tihti sauna kasutatakse, tuleb puitu kaitsevahendiga töödelda. Pärast paigaldust tehakse seda eeskujulikult, aga hiljem mitte. Kord aastas on miinimum ja see pole ju kuigi suur vaev. Töödelda tuleb ka termopuitu.”

Palju kallima termopuidu kasutamiseelistest on mehel oma arvamus. „Termopuit mängib küll vähem, aga kas see hinnavahe end õigustab, pole alati kindel. Kes tahab saunas naturaalse puidu välimust, siis on naturaalne etem, sest termotöötlemine teeb kõik ühtlaselt pruuniks.”

Hendrikson tõdeb, et head kaupa toota on isegi lihtsam kui turustada ning palju sõltub majanduse hetkeseisust. „Praegu ei ole ehitusbuumi kuskilt võtta ei siin ega Soomes. Kõrgajal oli meil 18 töötajat, praegu viis. Hööveldasime kahes vahetuses, praegu ühes ja ikkagi jääb pause sisse. Meie ressurss pole kaugeltki täiel määral ära kasutatud. Eks siis teeme muid töid, me ei taha iga hinna eest toota, me ei tee mahukaupa. Püüame välja nuputada ja teha asju, kus on vaja rohkem vaeva näha. Eestis saame enamiku töid ehitusfirmade kaudu, kellel on turul pakutavast parem ülevaade kui erakliendil. Pakume ka väga operatiivset kohalevedu kullerfirmadega. Poodide osas on soov muidugi rohkematesse pääseda, Eestis leiab meie toodangut Espaki Viljandi ja Kuressaare kauplustes ning Pärnu Puuhallis Lao tänaval. Koduleht on tänapäeval väga tähtis. Ise ma sellega tegelen ja üks põhimõte on lihtsus. Alati on kõik oodatud meie tehasesse Urgele. Erakliendid on meid tasapisi hakanud üles leidma, aga on neidki, kes üllatuvad, kui meie olemasolust teada saavad. Kümmekond kilomeetrit Pärnust ei tohiks takistus olla.

Kuna ehitust on vähe, plaanib Pakkpuit juba lähitulevikus tootevalikut laiendada. „Tuleme saunast veidi välja ja hakkame tootma ka täispuidust suveköökide mööblit, mille märksõnad on kvaliteet, vastupidavus ja mõistlik hind. Plaan on oluliselt suurendada laopinda ja mahtu kasvatada, et täiendada voodrilaua valikut. Kes on meilt ostnud saunamaterjali, on hea kogemuse saanud ja küsib nüüd ka teistsugust lauda, näiteks okaspuust valmistatud välisvoodrilauda. Kui on nõudlust, ei saa pirtsutada ja öelda, et see pole saun. Oleme voodrilauda oma firma algusajal teinud ja oskus on olemas. Valmistame kliendi soovitud profiilide ja mõõtudega väiksemaid partiisid. Põhjamaades kasutatakse suurematel objektidel saunaehitusel harvaoksalist kuusevoodrilauda. Eestis seda toorikut ei ole, tuleb sisse tuua, aga plaanime sedagi tootma hakata. Tahaksime aastakäibe tõsta vähemalt 350 000 euro peale, viimasel ajal oleme jõudnud umbes 200 000ni,” näeb Hendrikson kasvuvõimalusi.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadehitusfirmadkonkurendidkvaliteetmaterjalsaunatootjad
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
PÄEVAINTERVJUU
RatsutamineKõik
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE