Maaelufestival esitleb elu maal lammastest traktoriteni

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
21. jaanuar 2016 05:20
Mullu Sõmerul peetud lambafestivali ajal vallutasid neljajalgsed villakandjad kogu aleviku. | FOTO: MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

Kui Rägavere Mõis ning Sõmeru Vallavalitsus otsustasid ühiselt neli aastat tagasi Lääne-Virumaal lambafestivali korraldada, ei osanud nad aimatagi, et ettevõtmist nii suur edu saadab ning ühekordseks mõeldud üritusele sõna otseses mõttes rahva tungival soovil järg tuleb.

Mullu tippis paraadil 1500 lammast ning kõikvõimalikke lambast tulenevaid tegevusi jagus hommikust õhtuni.

„Kuna maal ei ole ainult lambad, vaid palju muud põnevat ning viimatine festival oli lammaste koha pealt nii suurejooneline, et sealt edasi minna oleks raske, otsustasime tänavu korraldada maaelufestivali,” räägib ettevõtmise eestvedaja, Sõmeru valla keskkonnaspetsialist Maia Simkin.

Festivali pidamiseks on Sõmeru keskusehoone (mida muide 2010. aastal kultuurkapitali arhitektuuri peapreemiaga tunnustati ja on väärt ekstra uudistamist) ümbrus soodne – Rakverest kiviga visata ja väike sissepõige sellele, kes sõidab Tallinna-Narva suunal. Maaelule sobilikult on keskusehoone ümber piisavalt vabu välju, kuhu pudulojuseid, põllumajandustehnikat, pillimehi, toitlustajaid, kaupmehi ja külastajaid kutsuda.

Maaelufestival algab 28. mail uhke paraadiga, kus tänavu ei marsi enam lambad, vaid on esindatud Sõmeru valla asutuste ja ettevõtete töötajad, taidlejad, pasunakoor ja kõikvõimalikud põllumajandusmasinad.

Nimelt on ettevõtmisega liitunud ka Virumaa Põllumeeste Liit, kes tehnikat kohapeal tutvustab ning näitab nii kariloomi kui ka põllumajanduslikke filme, mis võiksid inspireerida noori maale tööle tulema.

„Meie eesmärk on, et inimesed saaksid näha masinaid ning loomi, kohalike põllumeeste töödest ja farmidest paneme kokku videomaterjali, mida näitame, ning olemas on ka inimesed, kes oskavad maaelust ja töökohtadest rääkida,” ütleb Virumaa Põllumeeste Liidu tegevjuht Asso Einberg.

Samuti tehakse väike takistusrada, kus traktori roolis oma oskusi proovile panna ning lastel on võimalik kaasa sõita. Põllumehed on võtnud ka nõuks enda kasvatatud toorainest toidud valmis vaaritada ja rahvale kehakinnituseks pakkuda.

Kuigi Lambafestivali nimi jääb ajalukku, tulevad lambad ka tänavu – Maaelufestivalile. Rägavere Mõisas praegu 3000 lammast kasvatav Pille Žuravljov ütleb, et nende lambad tulevad kindlasti, aga väiksemas koosseisus kui varem. „Eelmised aastad on andnud väga palju positiivset tagasisidet. Usun, et põhjus on suuresti see, et ettevõtmine on mõeldud kogu perele, see on tasuta, seal ei müüda alkoholi ning kultuuriprogramm on väga rikkalik,” leiab ta.

Ka tänavu näeb kohapeal lambapügamist ja peetakse traditsiooniks saanud lambaoksjon. Sõltuvalt müüja soovist, kes oma lambukese oksjonile paneb, läheb saadud tulu kas täies mahus või osaliselt Sõmeru vallale heategevuseks. Maia Simkin märgib, et seni kogutud ligi 800 eurot on annetatud sihtotstarbeliselt Uhtna pasunakoori järjepidevuse hoidmiseks.

Käsitöö- ja taimemüük, miniloomaaed, töötoad väikestele ja suurtele, talutooted, kogu päeva vältav kultuuriprogramm, põnevad toitlustajad ja palju muud, mis maaeluga seotud, tulevad kindlasti,” lubab Simkin.

Festivalil on Sõmeru vallas esmakordselt ka eelüritused – esimene neist peeti jaanuari keskel, kus kõneldi käsitöö ja meelelahutuse kui ettevõtlusharu võimalikkusest maal ning ühtlasi avati Jaanioja Käsitöötalu vilditud lillemantlite näitus. Märtsis on tulekul veel aiapidajate ja maastikuehitajate päev ning mai algul maakonna laste folklooripäev.

„Kuna festivali moto on elu võimalikkusest maal, siis on asjakohane mõnest maaelu tahust rääkida põhjalikumalt, kui seda jõuaks teha festivali päeval,” põhjendab Maia Simkin eelürituste ellukutsumist.

Maaelufestivalile oodatakse aga kõiki, mudilastest vanaemade-vanaisadeni 28. mail.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL