Kuni kümne sentimeetri paksust lumekihti pole suur vaev labidaga koristada, kuid lumikatte suurenemisel tasub appi võtta tehnika.
Kel aega napib, vahetab labida targu lumepuhuri vastu
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
14. jaanuar 2016, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kauaoodatud talv on Eestimaale kohale jõudnud ning endaga kaasa toonud krõbedad külmakraadid. Siiski on praegune lumikate veel tagasihoidlik, kuid teadjamad mehed julgevad väita, et kaugel pole aeg, mil hommikuid tuleb alustada ja õhtuid lõpetada lumerookimisega.
Lumetõrjetehnikat müüva Estem Tehnikakaupade OÜ juht Üllar Kõiv soovitab neil, kel aega ülearu palju pole, eelistada labidale ikkagi lumepuhurit, millega saab töö tehtud hulga kiiremini ja väiksema vaevaga.
Näiteks on lumepuhur tubli abimees juhul, kui sahk on teeotsa valli lükanud. Labidaga jää- ja lumekamakaid sisaldavat valli lahti pilduda on vaevaline ja aeganõudev. Võib juhtuda, et labidas jääb selle töö käigus üldse kaotajaks ning puruneb. Lumefreesiga läheb see ebameeldiv töö palju hõlpsamalt, sest korralikud kaheastmelised lumepuhurid ei pelga jää- ega lumekamakaid. „Mul võttis masin lillepeenra äärest väikse munakivi ka sisse ja puhus masinast välja. Puhuriga ei juhtunud midagi,” räägib Üllar Kõiv, kuigi soovitatavalt ei tohiks kivid, oksad ja muu taoline ikkagi lumepuhurist läbi käia.
Lumepuhuri otstarbekus ei sõltu Kõivu sõnutsi hooldatava pinna suurusest, vaid konkreetsest kasutajast ja tema vajadustest. Siiski on selge, et olgu hoov kui suur tahes, edeneb töö lumepuhuri abil labidaga pildumisest märksa jõudsamalt. Puhuri eelistena lumesaha ees toob Kõiv välja asjaolu, et puhuriga mahub kenasti liikuma ka näiteks kitsale kõnniteele ning masin viskab lume vastavalt võimsusele kuni 12 meetri kaugusele, seega ei teki puhuriga lumetõrjel segavaid valle.
Oluline kasutusmugavus
Estem Tehnikakaupade poes pakutavatel Toro tehase lumepuhuritel on olemas peale käsistarteri ka elektristarter, mis töötab tavalisse 220voldise pingega vooluvõrku ühendades. Kui väga külma ilmaga masinat käsistarterist käima vedada ei viitsi, siis elektristarteriga saab lumepuhuri igal juhul käima. „Sel aastal pole mul veel põhjust olnud enda masinat välja ajada, kuid mullu –20 kraadi juures oli käsistarteriga tarvis teha kolm tõmmet ja masin käis,” selgitab Kõiv lumepuhuri ilmastikukindlust.
Samuti tuleb tehnikakaupluse juhataja sõnul lumepuhuri valimisel pöörata tähelepanu ennekõike kasutusmugavusele. Tema soovitab valida masina, mille lumerenn on plastist, sest plekist renni külge võib hakata lumi jäätuma ning seda siis ummistama, eriti juhul, kui puhurit hoiustatakse soojas garaažis. „Sellele võib kolmekümne külmakraadi juures ka haamriga peale koputada ja katki see ei lähe,” toksib Kõiv vastu Toro puhuri plastist lumerenni.
Veel toob Kõiv välja asjaolu, et lumepuhuri väljaviskerenni suunda peaks saama liigutada töö tegemise ajal, mis jällegi oluliselt rookimist kiirendab. Vastasel juhul tuleb lumerenni suuna muutmiseks iga kord masin seisma jätta ja nii võtab töö rohkem aega.
Lisavarustus raiderile
Kellel on olemas murutraktor või raider, saavad sellele lisavarustusena juurde osta lumesaha või puhuri. Kõik sõltub muidugi masinatootjast ja mudelist. Kui on suurem plats, siis on mugavam sättida lumepuhur raiderile ette, mille töölaius on iseliikuva puhuri omast palju suurem. Samas, kui on pisike hoov, kus on palju nurgataguseid ja kitsaid radu, on raideriga lumetõrje aeganõudev või hoopis võimatu.
Kuigi labidaga lumerookimine tundub hea alternatiivina trennitegemisele, muigab Üllar Kõiv, et trenni asemel labidatööd tehes pole keegi veel olümpiale pääsenud. „Eesmärk pole ju talvel lund rookida, vaid vabal ajal puhata ja talvemõnusid nautida,” lisab ta. Teiseks aitab lumepuhuriga töötamine ennetada seljavalu, mis labidatöö tegijat valesid töövõtteid kasutades kimbutama kipub.