Talvised teejoomised

Katrin Luke
Katrin Luke, Karepa ravimtaimeaia perenaine
:

Praegune niiske, külm ja pime aeg soodustab nii viirushaiguseid, liigesteprobleeme kui ka meeleolu langust. Kõigi nende hädade vastu saab abi eestimaistest taimedest, mida saab võtta kas enda varudest või siis hankida mõnelt taimetargalt.

Jõuluaega sobib hästi jõulutee, mida Karepa ravimtaimeaias oleme teinud tavaliselt alates novembrist ja joonud kuni jaanuarini. Selle koostisosad on pune, münt, kibuvits, õun, hibiskuseõied (või arooniamarjad), kaneel, nelk ja ingver. Tee on valmistatud küll jõuluajaks ja maitseb nagu ülihea glögi, kuid aitab ka külmetuse, valusa kurgu ja külmetushaiguste korral. Samuti sobib see seedehäirete leevendamiseks, sest tees olevad taimed parandavad seedimist.

Suurimad fännid on joonud seda teed ka jaanipäeval, mille ilm ei erinegi väga palju tänavustest jõuludest. Kuna teesegus on rikkalik valik eeterlikke õlisid ja rohkelt vitamiine, siis on sel ka haigusi ennetav toime ning teed tasuks juua kohe, kui on tunne, et haigus hakkab tulema. Mett lisades on see hea maitsega tee ka lastele ja noortele sobilik jook.

Raviteed köha ja gripi vastu

Kui aga tõsisemad tervisemured kimbutavad, võib teha spetsiaalseid raviteesid. Näiteks köha vastu aitab segu männipungadest, punest, aed-liivateest, iisopist, kassinaerist, altee või üheksavägise õitest, paiselehest ja kibuvitsast. Viimases sisalduv C-vitamiin on kõige tõhusam vahend organismi vastupanuvõime suurendamiseks ja karotiinid aitavad limaskestal taastuda. Üks hea köhatee peab sisaldama limaaineid (kassinaeris, altee – nii lehed, õied kui ka juured), eeterlikke õlisid (männipungad, aed-liivatee, iisop). Teesegusse võib lisada natuke sookailu.

Tugeva köha või kopsupõletiku korral saab hea tee peotäiest kibuvitsamarjadest ja peotäiest Islandi samblikust, neid keetke 30 minutit, laske seista kuumas 45 minutit ja seejärel jooge. Kui tee tundub kibe, võib lisada mett. Tee aitab ka palaviku vastu ja kui köhahoog peale tuleb, siis üks lonks teed aitab hoogu leevendada. Kurgupõletiku ravitee võiks sisaldada limaaineid (kassinaeri õied, altee, Islandi samblik), tanniine (tammekoor või nelk) ning vitamiine ja karotiine (kibuvitsamari, viirpuumari jne).

Gripi korral võib teesegusse lisada taimi, millel on organismi puhastav toime, näiteks angervaks ja pärnaõis. Kui gripiga kaasneb köha, siis peaks tee sisaldama kindlasti ka iisopit, punet ja teisi köhavastaseid taimi. Organismi vastupanuvõime tugevdamiseks lisage teesegusse C-vitamiini sisaldavaid taimi (mustasõstralehed või -marjad, kibuvitsamarjad, astelpajumarjad jne). Marjadest võib muidugi teha ka smuutisid ja moose, mida on kasulik süüa. Samuti võib tee kõrvale moosi limpsida, nagu on Venemaal traditsiooniks.

Leevendust liigesepõletikule

Kui talv on nii niiske nagu tänavune, kiusavad paljusid liigesepõletikud. Eriti hädas on need, kel on streptokokkidest põhjustatud liigestepõletikud ja reuma. Tugeva liigesepõletiku korral saab abi soopihla juurtest ja vartest valmistatud teest, mida keetke tasasel tulel 30 minutit, laske tõmmata ja jooge lonksudena 1–2 tassi päevas. Võib ka korraga juua.

Samuti võib teed keeta kibuvitsamarjadest, mis on samuti liigestele väga kasulikud, parandades painduvust, eriti vanemas eas. Teine variant on teha teed termoses, valada kibuvitsamarjad keeva veega üle ja lasta seista 6–8 tundi. Liigeste toetamiseks ja puhastamiseks sobib hästi ka teesegu angervaksaõitest, kuldvitsaürdist, mustasõstralehtedest ja -marjadest, kaselehtedest, kummelist ja kibuvitsamarjadest. Segus võib taimi vahetada ja juua igapäevase teena. Angervaksast saab teha ka siirupit, millest saab lihtsa vaevaga teed või morssi valmistada. Retsepti leiate kodulehelt www.ravimtaimeaed.ee.

Teega stressi vastu

Depressioon ja stress on paljudel inimestel mitte ainult ilmast ja pimedusest tingituna, vaid ka elumurede tõttu. Ärevuse, hirmutunde ja unetuse korral aitab hästi veiste-südamerohi. Tee on küll kibe, aga kõrvaltoimeid pole ja seda saab juua pika aega. Sellest teest on abi saanud inimesed, keda arstirohudki pole aidanud.

Naistepuna aitab stressi korral, mis on tingitud pimedusest. Minu tunnetuse kohaselt talletab see taim endas päikeseenergiat ja toob seda inimorganismi. Lisaks aitab naistepunatee hamba-, igeme- ja juurtealuse põletike korral. Naistepunateele võiks lisada tammekoort ja kibuvitsa. Suvel tehtud naistepunaõli on väga hea valutavatele ja külmast haigetele liigestele määrida.

Südameprobleemidega tuleks kohe arsti poole pöörduda, kuid mõnest taimest leiab ka südamele abi. Südame rütmihäirete korral on kasulikud viirpuuõied, kõrge kolesterooli vastu aitavad võidelda hariliku mailase kuurid. Tihti kaasneb liigse kolesterooliga ka kõrge vererõhk. Mõlema mure korral on hea juua harilikku maialase teed kuuridena kasvõi aastaid. Närveerimise ja südames tunda andvate valude korral aitavad meliss, monarda ja pune. Südamele on kasulik taim ka nurmenukk, mis toob samuti hea une.

Kuidas teed õigesti valmistada?

Üldjuhul, kui taimed on peenestatud ja segu ühtlase struktuuriga, siis lisage kuuma, umbes 90– 95kraadist vett ning laske seista termoskannus või kaane all soojas 10–15 minutit, misjärel on tee joomiseks valmis.

Islandi samblikku, soopihla, terveid marju, pungi, pohla- ja leesikalehti, juurikaid ja muid kõvemaid taimeosi keetke 10–30 minutit, siis hoidke teed veel umbes 45 minutit pliidi serval soojas. Teine võimalus on valmistada teed termoses, kallates taimed kuuma veega üle ja lastes seista 6–8 tundi. Seda juhul, kui teed valmistatakse kõvematest taimeosadest. Kui aga teesegu on peenestatud pulbriks, siis valmistage teed nagu tavaliselt: laske tõmmata kaane all kuumas vees 10–15 minutit. Mulle aga meeldib näiteks kibuvitsamarju keeta: siis jääb tee ilusat tumepunast värvi ja karotiinirikas. C-vitamiini sisaldus küll väheneb, kuid midagi jääb ikka alles.

Kes tahab magusat teed, võib lisada teele mett. Poes on saadaval ka mitmesuguseid looduslikke rafineerimata suhkruid. Paljud eelistavad teed siiski magustamata. Hea variant on ka maitseteede (näiteks jõulutee, pune-, pärnaõie- või kibuvitsatee) kõrvale mett limpsida, sest mees sisalduvad ensüümid kaovad, kui mesi saab suuremat kuumust kui 40 kraadi. Limpsides jäävad aga kõik kasulikud omadused alles. Venemaal pakutakse tee kõrvale ka komme.

Ainuke tee, kuhu ma ise mett sisse segan, on Islandi samblikust ja kibuvitsast keedetud tee. Teaduslikku seletust ei otsigi: lihtsalt see tee annab jõudu ja aitab suurepäraselt köha (ja ka kurguvalu) korral, samuti alandab palavikku.

Muidugi võib taimedest ise valmistada ka siirupeid, moose, tinktuure, salve, ürdisoolasid – neil kõigil on tervendav toime. Olen ostnud siirupeid ka ökopoest ja mujalt, aga need on kas liiga magusad või lahjad, nii et parem on ikka ise neid teha. Retsepte leiab näiteks Karepa Ravimtaimeaia veebilehelt ja Facebooki küljelt.

Ilusaid hetki taimeteedega!

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadaed-liivateec-vitamiinkibuvitskibuvitsamarjadnaistepunapunetaimed
Samal teemal
Viimased uudised
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE