Ilmatark: lume sugulased

Jüri Kamenik
Jüri Kamenik, ilmatark
:

Eelnevas ilmaloos tegime juttu lumest. Kuid lumega on rohkemal või vähemal määral suguluses veel mitmeid sademeliike: lumekruubid, teralumi, udulumi, jääkristallid (teemanttolm). Neid ma seekord tutvustangi.

• Lumekruubid on sademed, mis langevad aluspinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2–5 mm. Need on valged, kareda pinnaga ja näpuga kergesti katkisurutavad tükid. Lumekruupe sajab rünk- või rünksajupilvedest ning tegu on hoogsademetega. Tihti kaasnevad lumekruubid hooglumega. Tavalisemad sügisel ja kevadel, harvem talvel, saju ajal on õhutemperatuur null kraadi ümber. Lumekruupe aetakse sageli segi rahega. Teine rahega sarnane sademeliik on jääkruubid, mis on kuni 5 mm läbimõõduga jäätükikesed.

• Lumeterad ehk udulumi on sademed, võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised, meenutades sageli mannateri, diameetriga alla 2 mm ehk märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeteri sajab kihtpilvedest ja vahel koos uduvihmaga (sel juhul jäite oht) ning tegu on laussademetega. Lumeteri sajab tavaliselt temperatuurivahemikus 0°…–10 °C.

• Teralumi on sademed – lume üks vorme, mis kujutab endast väikeseid lumest kämbukesi, kus ei ole näha ilusaid korrapäraseid kristalle. Vahel koos jäänõeltega või härmunud lumekristallidega (plaadikesed, tähekesed). Sajab tavaliselt udu või uduvine korral null kraadi lähedal ja tihti enne sulale minekut. Tegu on laussademetega.

• Jääkristallid (teemanttolm, jäänõelad) on sademed, mis esinevad õhus hõljuvate väikeste jääkristallidena vaikse, sageli pakaselise ilmaga. Tihti moodustuvad maalähedases õhukihis otse veeaurust (sublimatsioon), aga võivad langeda ka pilvedest. Väga sageli tekivad halod. Tegu on laussademetega.

Ka lumi ise esineb mitmes eri vormis: laus- ja hooglumena, lumeterade, teralumena või klassikaliste ilusate suurte ja korrapäraste kristallidena, vahel koos teiste sademetega.

Kas lähema aja ilm soosib lumesadusid? Paradoksaalsel kombel ei too alanud talv (klimaatilises mõttes, mis tähendab, et ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt miinuspoolel) lund kaasa, vaid jääb kehtima eelmise ilmaloo pealkiri: „Lumi – see viimasel ajal harulduseks jäänud nähtus”. Eesti kohal tugevneb kuiva ja külma õhumassiga antitsüklon, mis hoiab ilma vaikse ja kargena, kuid sajuvõimalust peaaegu pole.

Esialgu on õhumass selle piires mõõdukalt külm, nii et õhk ei ole veel väga käre (kohati võib plusskraadegi esineda), aga kõik arvutused näitavad, et Loode-Venemaal tekib uus antitsüklon, mille lõunaservas on soodsad tingimused pakaselise õhumassi kohalejõudmiseks kagust või idast (sarnane 2006. ja 2012. aasta jaanuari juhtumiga) ja saabub ilmselt 3. jaanuariks. See õhumass on võimeline tekitama vähemalt –25 °C õhutemperatuuri.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadjääkristallidlumisademed
Samal teemal
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
RatsutamineKõik
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE