Juba vanasõna ütleb, et kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. Kui riigimetsas on raiemaht püsinud viimase kahekümne aasta jooksul enam-vähem samas suurusjärgus, siis erametsas on raiemaht sama perioodi kestel kasvanud enam kui 15 korda.
Kui laastud lendavad
10. detsember 2015, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsi, erametsi puudutavat varasemat statistikat on ilmselt mõnevõrra moonutanud asjaolu, et 1990. aastail nii mõnelgi juhul raiedokumente ei vormistatud. Ka massilised metsavargused jäävad sellesse aega. Kuid üldpilti see kuigivõrd ikkagi ei mõjuta. Seda, et erametsas lendavad laastud aina sagedamini ja tihedamalt, on näinud igaüks, kes vähegi mööda Eestimaad ringi sõitnud. Maanteede äärde tekkinud lageraie langid on just viimaste aastate tegevuse tulemus.
Üldpilt muutub veelgi drastilisemaks, kui mõelda sellele, et umbes 40 protsenti metsast kuulub riigile. Osa metsamaast on ilmselt siiani reformimata, kuid kindlasti võtavad erametsad enda alla üle poole Eesti metsamassiivist. Samas kui kogu raiemahust langes näiteks 2014. aastal erametsade arvele koguni 70 protsenti.
Kindlasti ei taha ma öelda seda, et eraomanik on metsale halb peremees. Kuid ainet mõtlemiseks pakuvad need arvud ja võrdlused igal juhul.
Sihtasutus Erametsakeskus on regulaarselt tellinud puiduhindade uuringuid ja seda Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Tänavuse aasta kolmanda kvartali kohta käivast ülevaatest, mille koostasid OÜ Tark Mets ja Heiki Hepner, ilmneb, et puidu hinnad on olnud üsna kõikuvad. Ülevaates tõdetakse, et 2015. aasta esimene kvartal tõi tuntava puiduhindade languse. Kui teises kvartalis hinnalangus pidurdus, siis kolmandas käitus puiduturg erinevate sortimentide lõikes erinevalt.
Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide keskmine hind septembris oli kõigi sortide lõikes kõrgem juuni hinnast. Kõige enam on kallinenud männipeenpalk (5,5%). Teiste sortide hinnakasv jäi 1-2% vahele. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnamuutused siiski miinusmärgiga. Kõige vähem on hind kukkunud männipalgil (4%), teised sordid on odavnenud 7-8%.
Riigimetsast müüdud lehtpuu jämesortimentide hinnad on kolme kuuga kasvanud ja mitte vähe. Kõige enam on kallinenud haavapalk (enam kui 13%). Kasepakk maksab rohkem ligi 10% ja kasepalk ligi 6%. Aastataguse ajaga võrreldes ei ole hinnamuutused nii suured. Kasepaku hind on ligi protsendi jagu odavnenud, kasepalk on jäänud enam-vähem samale tasemele ja haavapalk on kallinenud ligi 5%.