Täna Luksemburgis kogunenud EL põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul nõukogul tutvustas Euroopa Komisjon liikmesriikidele abipaketi jaotust. Eesti põllumajandusele eraldatakse kokku 7,56 miljonit eurot. Siiski ei ole see põllumeeste hinnangul kaugeltki piisav.
„7,56 miljonit eurot on Eesti põllumajandussektorile suureks abiks ja annab praeguses kriisiolukorras hingamisruumi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Kindlasti vajavad abi kõik riigid ja surve Euroopa Komisjonile on suur. Seda tähelepanuväärsem on, et võeti arvesse Eesti ja teiste Baltimaade ettepanekuid raha jaotamise kriteeriumide kohta. Euroopa Komisjon näitas sellega, et tunnistab meie ettevõtjate raskemat olukorda.“
EL abipaketi jaotamisel liikmesriikide vahel arvestati 2014-2015 kvoodiaastat, mille alusel Eestile eraldati 1,56 mln eurot, Venemaa sanktsioonide mõju leevendamist, mille alusel lisandus Eestile 1,9 mln eurot ning piimahinna langust, mille alusel lisandus 4,1 mln eurot. Kokku on EL toetus Eesti põllumajandusele 7,56 miljonit eurot.
Erakorralise abi täpsema rakendamise üle saab iga liikmesriik ise otsustada. „Meile on antud suur paindlikkus toetusmeetme kasutamiseks – iga liikmesriik saab ise otsustada, kus on vajadus kõige suurem. Eestis on prioriteetsed valdkonnad tugevasse kriisi sattunud piima- ja sealihasektor,“ sõnas Kruuse.
Kruuse sõnul on olulised nii vahetu rahaline toetus põllumeestele kui ka turukorraldusmeetmed ja uute turgude leidmiseks tehtavad jõupingutused. „Peame väga oluliseks, et lisaks lühiajalistele meetmetele kaaluksime ka kõiki muid võimalusi, mis aitavad tagada põllumajandussektori pikaajalise stabiilsuse,“ sõnas Kruuse.
Turukorraldusmeetmetest pikendatakse piimatoodete eraladustamist ja suurendatakse ladustamiskulude hüvitamist EL poolt, sealihale luuakse uus eraladustamise skeem, laiendatakse EL promotsiooniprogrammi sihituna piima- ja sealihasektorile. Lisaks on komisjonil kavas kutsuda kokku liikmesriikide kõrgetasemeline töögrupp, et otsida lahendusi toidutoodete tarneahela sees olevatele probleemidele.
Viimati andis Euroopa Liit kõikidele liikmesriikidele erakorralist abi 2009. aastal, mil Eesti toetussumma oli 1,3 miljonit eurot. Eesti toetussumma kasv võrreldes 2009. aastaga on suurim Euroopa Liidus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ütles, et ajutine kriisiabi annab Eesti tootjatele korraks hingamisruumi ja lootust, kuid pole siiski piisav.
„Kui arvestada, et see summa peab katma nii piima- kui sealihatootjate kahjusid, siis on päris selge, et põllumeestel ei teki ilma Eesti riigipoolse panuseta siseriiklike üleminekutoetuste ja kriisiabi näol kindlustunnet piima- ja seakarjade vähendamise peatamiseks,“ ütles Sõrmus.
„Euroopa Liidust tulev kriisiabi ei kata kaugeltki Eesti piimatootjate tänaseks kuhjunud kahjusid ca 50 miljoni euro ulatuses,“ rõhutas ta. „Sealihatootjad saavad hinnanguliselt 2 miljonit eurot kuus.“