Eesti põllumajanduse 9 tugevust ja 13 nõrkust

Kadri Hansalu
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeleavaldusele sõitvad põllumehed kogunesid Põrguväljal.
Meeleavaldusele sõitvad põllumehed kogunesid Põrguväljal. Foto: Liis Treimann

Seoses viimastel nädalatel põllumeeste eriti valju hädakisaga sektoris aset leidva kriisiga, avaldame tänavu veebruaris kinnitatud Maaelu arengukavas 2014-2020 välja toodud Eesti põllumajanduse tugevused ja nõrkused.

Tugevused:

  1. Piisav pädevus maamajandusliku täiendõppe võimaldamiseks.
  2. Eestis on põllumajandusmaad elaniku kohta rohkem võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega.
  3. Teatud põllumajandussaaduste (teravilja, piima, liha) kvaliteet on piisavalt kõrge ja stabiilne.
  4. Toidutöötlemise ettevõtted on kontsentreerunud.
  5. Kliima sobib keskkonnasõbralikuks tootmiseks, põllumajandusmaal on säilinud palju loodusväärtusi (liigendatud põllud, maastikuelemendid) ning püsirohumaade, sh poollooduslike koosluste, osakaal on suur.
  6. Mahepõllumajandusmaa ja -tootjate suur osakaal.
  7. Eestis on mitmekesine, kõrge loodusväärtusega ja hea majandusliku potentsiaaliga metsaressurss.
  8. Rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand – rahvuslik käsitöö, pärimusmuusika, rahvustoit, ehituspärand, kohalikud tõud ja sordid.
  9. Tugevad kogukonnad ja aktiivsed inimesed, olemas on kogukonnakeskused teenuste osutamiseks ja kaugtöö tegemiseks.

Nõrkused:

  1. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on tagasihoidlikud, vähene ja koordineerimata teabevahetus teadlaste, koolitajate, konsultantide ja tootjate vahel.
  2. Killustatud ja vähene multidissiplinaarsete lahenduste pakkumine põllumajandustootjatele ja -töötlejatele.
  3. Põllumajandustootjate madal konkurentsivõime võrreldes EL keskmisega, väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime, sh ealine struktuur.
  4. Põllumajandustootjate ebapiisavad majanduslikud võimalused täiendavateks investeeringuteks, mh keskkonnakaitselisteks investeeringuteks
  5. Kuivendussüsteemide ebarahuldav olukord, mistõttu valdav osa maaparandussüsteemidest vajab uuendamist. Investeeringute nappus vähendab hea ja rahuldava kuivendusseisundiga maade osakaalu.
  6. Alternatiivsete kütuste kasutamine põllumajanduses on marginaalse osakaaluga ning jäätmetest energia ja biogaasi tootmine ei ole võrreldes muu biomassiga käivitunud.
  7. Tootjate aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel on madal, suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse on väike, puuduvad nišitoodete turustamisvõimalused ning lühikeste tarneahelate ja otseturustusprojektide turuosa on väike.
  8. Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas, sh mahetoodangu töötlemisvõimaluste vähesus.
  9. Töötlejate jätkuvalt madal investeerimisvõimekus, mistõttu töötlejate tootlikkus ja konkurentsivõime võrreldes EL keskmisega on madal.
  10. Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine, nt muldade kurnamine ebasobilike tootmispraktikate tõttu.
  11. Metsamaaomandite killustatus ja ebapiisav ühistegevus, mille tulemuseks on erametsaomanike vähene motiveeritus oma metsade majandamisel ja sellega seotud elurikkuse kaitsel.
  12. Vähene motivatsioon kasutada kohalikke ohustatud tõuge ja kohalikke sorte.
  13. Aktiivse majandustegevuse ja rahvastiku koondumine linnadesse ja suurematesse keskustesse on toonud kaasa ettevõtjate vähesuse, teenuste kättesaadavuse halvenemise ning atraktiivsete töökohtade nappuse maapiirkonnas.
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles