Piimatootja päästjad – suur koondamine ja kannapööre tegevusalal

AS Perevara ja OÜ Põllurada karjast enamik müüdi elusloomadena. Foto: Eili Arula

Aastaid Eesti põllumajandustootjate edetabeli eesotsas püsinud, Jõgevamaal tegutsev AS Perevara loobub keeruliste olude sunnil peaaegu kogu oma piimakarjast, koondab kolmveerand töötajaskonnast ning paneb põhirõhu teravilja ja rapsi kasvatamisele.

Perevara AS 1300 lüpsilehma ja umbes sama palju noorloomi on jaotatud viie piimafarmi vahel. Neist neli tegutseb Jõgeva vallas ning AS Perevara tütarettevõtte OÜ Põllurada farm asub Tabivere vallas.

Tänaseks päevaks on selge, et poole aasta jooksul likvideeritakse kõik Perevara hallatavad farmid, välja arvatud Mõisamaa külas asuv laut, kuhu jääb alles 220-pealine piimakari. Kuna laudad asuvad üksteisest kaugel, on ettevõtte tööjõukulutused suured ning praeguste madalate kokkuostuhindade tõttu tuli AS Perevara juhtkonnal võtta vastu ebapopulaarne otsus ning piimatootmisest pea täielikult loobuda ja koondada sajast töötajast seitsekümmend viis.

Otsus piimatootmisest loobuda sündis möödunud aasta lõpus. «Tegin 2015. aasta eelarvet ning see näitas, et olemasoleva karjaga oleksime aasta lõpetanud 600 000 euro suuruse kahjumiga,» selgitas ettevõtte tegevjuht Alo Teder (pildil).

Pärast niisuguse prognoosi saamist kutsuti 22. detsembril kokku erakorraline aktsionäride koosolek, kus otsustati, et hullema ära hoidmiseks ja kasumlikult edasi tegutsemiseks tuleb piimakarjast loobuda ning panna põhirõhk teravilja ja rapsi kasvatamisele.

Ettevõtte juht selgitas, et kehva seisu Perevara põhitegevuses, piimatootmises, tekitas mitmete halbade asjaolude kokku langemine: Vene turu kadumine, järjepidevalt langenud piimahind ning ähvardav piimakvoodi ületustasu.

Tegemata jäi investeering uude lauta

Nüüd, mil järk-järgult on hakatud piimakarja müüma, väheneb ka piimatootmine ning seega pääseb AS Perevara piimakvoodi ületustasust. Karja müümata jätmisel oleks pidanud ettevõte kevadel kvooditrahvi maksma.

Osa süüst on ka tõigal, et senimaani oli ettevõttel tegemata investeering uude piimafarmi. «Uue farmi loomine oli veel sügisel jõus, kuid madalad piimahinnad tegid võimatuks investeeringuks vajaliku pangalaenu saamise,» täiendas Alo Teder. Senised laudad pole paraku uuendusi näinud kümneid aastaid. 2013. aasta majandusnäitajate põhjal oli AS Perevara Äripäeva põllumajandustootjate edetabelis üsna kõrgel, 43. kohal, näidates 376 819 euro suurust kasumit, kuid sellest paraku ei piisa tänaste piimahindade juures uue lauda ehituseks ning mitmetuhande pealise loomakarja ülal pidamiseks.

Piimafarme hakatakse likvideerima järk-järgult. Esimene neist suletakse märtsikuus ning siis järjest iga kuu jooksul üks farm. Jaanipäevaks peaks AS Perevara hallatavatest farmidest neli olema suletud ning tööd jätkab vaid Mõisamaa farm. Seega ei koonda Perevara oma töötajaid päevapealt ning paljudele, kes veebruari keskel koondamisteated saavad, jätkub tööd vähemalt juunikuuni. «Emotsionaalselt on need rasked otsused, aga põllumajandus on äri nagu iga teinegi ning kahjuks tuleb vahel teha ebapopulaarseid valikuid,» lisas Teder.

Perevaras traktoristina töötav Tarmo rääkis, et jaanuari keskel korraldati töökojas koosolek, kus tehti teatavaks ettevõtte uus suund ning koondatavate inimeste hulk. Koosolekul selgus, et peamiselt koondatakse küll farmitöölisi, kuid tööst ilma jäämine ähvardab ka mõnd traktoristi. «Teder ütles, et ta ei saa veel koondatavate peale näpuga näidata. See selguvat juhtkonnas läbirääkimiste tulemusena ning nimed tehakse teatavaks 15. veebruariks,» vahendas Tarmo eelmise kuu viimastel päevadel.

Veel selgitas ta, et isegi neile traktoristidele, kel praegu töökohad alles jäävad, anti juhtkonna poolt soovitus talveks mõni muu töökoht vaadata. Tarmo ise loodab siiski Perevara palgale jääda, kuid tunnistas, et keerulised olud praeguse leivaisa juures panevad mõtlema uue ametikoha otsimisele.

Jõgeva aleviku laudas lüpsjana töötav Age rääkis, et jutud koondamisest ja piimakarja likvideerimisest ringlesid juba aasta alguses, kuid kinnitus sellele tuli jaanuari lõpus peetud koosolekul. Siis polnud Agel enda saatus veel teada, kuid arvatavalt ootab teda ikkagi koondamine, sest sulgemisele läheb ka aleviku laut, kus naine üheksandat aastat töötab. «Esialgu öeldi, et juunikuuni peaks meie laudas veel tööd olema,» sõnas naine, kuid midagi kindlat ei julenud ta enne vastavate dokumentide kättesaamist väita.

Praegu Age aktiivselt uue töö otsimisega ei tegele. «Ei julgegi veel uut kohta vaadata, sest hetkel pole selge, kauaks Perevaras tööd jätkub. Eelistatult valiksin uue töökoha samuti siia kanti, kuid paraku oma erialale siin töökohti napib, » nentis loomaarstiks õppinud ning praegu lüpsjana töötav Age.

Paljud Perevara töötajad elavad ka tööandja korterites. Siiski ei ähvarda koondatud töötajaid eluasemest väljatõstmine. «Juhtkond lubas ka pärast koondamist töötajatel nende korterites edasi elada ning pakkus vajadusel väljaostmise võimalust,» lisas Age.

Soov lõpetada aasta kasumiga

Enamik AS Perevara ja OÜ Põllurada karjast proovitakse müüa elusloomadena. «Väga suur huvi elusloomade vastu on juba tulnud Venemaalt. Huvilisi on ka Lätist ja Türgist,» rääkis Alo Teder. Tema sõnutsi on elusloomade hinnad praegu suhteliselt madalad, kuid ikkagi makstakse nende eest kõrgemat hinda kui karja kombinaati viies.

Jõgeva aleviku laudas lüpsjana töötav Age lootis, et enamik loomadest ikkagi suudetakse elusalt müüa. «Loomad on head, annavad hästi piima. Paljud on neist veel tiined. Loodan, et neil lastakse ikka ära poegida, kuigi tean, et teatud tiinuskuudeni saab tiineid loomi kombinaati saata,» märkis Age.

Kuigi praegu on meeleolu Perevara töötajaskonnas rusuv, sõnas tegevjuht Alo Teder, et nüüdsed muutused on vajalikud ettevõtte edukaks tegutsemiseks ning eelduste kohaselt lõpetatakse käesolev aasta kasumis. Veel ei välista Teder tulevikus piimakarja suurendamist. «Selleks me praegu nii talitamegi, et kunagi uuesti laieneda,» lausus ta.

Kommentaar

Raul Soodla

Jõgevamaa Põllumajandus-tootjate liidu juht

Tänasel päeval oli omaniku ja äri seisukohalt AS Perevaral piimakarjast loobumine ainuõige otsus. Pole mõtet pidada ettevõtet, mis iga päev toodab miinust, ning loota, et ehk läheb olukord paremaks. Erandlik on Perevara piimakarja müük seetõttu, et tegemist on Eesti ühe suurema piimatootmisettevõttega ning tööta jääb ligemale sada inimest, mis on Jõgeva valla  jaoks kindlasti suur löök.

Praegu toimub Eestis ja kogu Baltikumis piima ületootmine. Piimahind on kogu maailmaturul madal ning selle valguses tuleb paratamatult piimatootmist piirata.

Artikkel ilmus Maaelu Edendaja erilehes.