Kanada innovatsiooniorganisatsioon Policy Horizons ning visionär Michell Zappa töötasid koos välja raporti MetaScan3: Emerging Technologies, kus kirjeldatakse kõige innovaatilisemaid tulevikutehnoloogiaid. Järgnevalt on välja toodud tehnoloogiad, mis autorite arvates muudavad põllumajandust tulevikus enim.
Üheks põllumajandust mõjutavaks tehnoloogiaks on erinevad sensorid. Näiteks farmide automatiseerimisele aitavad veelgi kaasa reaalajas mulla, õhu või veekogu olukorda hindavad sensorid, mis võivad teadusarendusest tavakasutusse jõuda juba tuleval aastal.
Teadlastel on töös ka sensorid, mis võimaldavad näiteks infrapunavalguse abil hinnata taime elujõululisust reaalajas. Nii saab masin väetamisel jooksvalt otsustada, kui palju lisaaineid erinevad taimed vajavad – kiduramad rohkem ja lopsakamad vähem, selle asemel, et väetada neid varem välja arvutatud koguste alusel.
Sensoritel on veel väga mitmeid funktsioone, muuhulgas on katsetamisel sensorid, mis võimaldavad jälgida loomakarja liikumist ja heaolu reaalajas, või siis sensorid, mis hoiatavad põllul tööd tehes juba ette saabuvatest tehnikariketest.
Tootmise automatiseerimine
Uudse tehnoloogiana arutletakse raportis ka geneetiliselt loodud toitude ja näiteks laboris kasvatatud liha üle, mil pole elusloomaga enam mingit pistmist. Visionäärid ennustavad, et tehisliha võiks tavatarbijaini jõuda aastaks 2024.
Suur hulk tulevikutehnoloogiaid puudutab veel põllumajandustootmise automatiseerimist. Näiteks roboteid, mis aitavad õunu või marju korjata, rohida, taimi istutada ja teha ära veel hulga töid, mida praegu teevad peamiselt inimkäed. Sensoritega varustatud robotid – kui neid on palju – võivad saagi maha panna, selle kasvamist jälgida ning saagi ära korjata praktiliselt täiesti automaatselt, ilma erilise inimtööjõuvajaduseta.
Vertikaalpõllundus
Veel arutlevad visionäärid erinevate projekteerimislahenduste üle. Näiteks suurlinnades võivad tulevikus hakata ilmet võtma vertikaalsed, üksteise peale ehitatud aialapid, et ruumi kokku hoida. Utoopiline pole ka plaan taimi täis klaasist pilvelõhkujatest, kus korruste kaupa üksteise kohale istutatud taimed lõikavad maksimaalselt kasu päikesevalgusest ja on samas kaitstud muutlike ilmastikutingimuste eest. Ühtlasi aitavad linnadesse ehitatud taimi täis pilvelõhkujad transpordikulusid kokku hoida, kuna toodang asub siis lõpptarbijaile lähemal.
Selline vertikaalpõllundus võiks visionääride arvates laiemasse kasutusse jõuda 2027. aastaks.
Artikkel ilmus Postimehe lisalehes Maaelu edendaja.