Saku vallas asuv Esko talu – tuntud ka kui telesarja «Õnne 13» üks kauaaegseid võttepaiku – on saatuse sunnil seisnud silmitsi suurte muutustega pärast peremehe lahkumist õnnetuse tõttu. Järeltulijad on jätkanud kõike isa tehtut, kuid võtnud töösse uusigi ideid – näiteks oma jäätise välja töötamise.
Esko talu noorperemees Gunnar Eensalu möönab, et käesolev aasta on Esko talule olnud nii emotsionaalselt kui ka kõiksugu praktilistes küsimustes raske, sest kevadel tegi talus põlvkondade vahetuse saatus, mis ei jätnud aega sujuvaks üleminekuks, vaid nõudis, et järeltulijad võtaksid talu juhtimise kiiresti üle.
Esko talu töötleb aastas 250 tonni piima, millest valmivad juustud, jogurtid ja kohupiimad lähevad müügiks nii restoranidele, lasteaaedadele, koolidele, aga ka poodidesse, näiteks Tallinna kaubamaja ja Rimi «Talu toidab» lettidele. Kokku on talus üle 200 looma, neist 40 ringis piimaandjaid ning teist sama palju lihaveiseid.
Uued jäätised
«Meie sooviks on jätkata kõike seda, mida isa on kahe kümnendiga üles ehitanud, kuid samas käia ajaga kaasas ja tuua tootevalikusse aeg-ajalt uuendusi,» ütles Esko talu praegune peremees Gunnar Eensalu. Näiteks uuendab Esko talu peagi oma tootepakendeid, et need annaksid senisest veelgi paremini edasi naturaalse talumeierei kuvandit.
Tootearenduses käivad põnevad katsetused jäätistega, mis peaksid valmis saama ja müüki tulema kevadeks. «Põhjus, miks hakkasime jäätiseid välja töötama, on lihtne – suvel on piima rohkem, kuid meie ühed põhitellijad, koolid ja lasteaiad, puhkavad. Siis jääb piima üle. Ja mida suvel ikka tahetakse? Jäätist ja õlut,» jutustas Gunnar Eensalu. «Kuna lehmast mingi aretuse abil õlut ei saa, siis jääme meie jäätise juurde.»
Järgmisena on Gunnar Eensalu sõnul plaanis luua uusi juuste. Praegu kuuluvad valikusse kõvemad gouda-tüüpi juustud ning erinevad ürtidega maitsestatud feta-tüüpi juustud. «Ma näen, et juustutegu saab kindlasti veel laiendada ja arendada. Kui kaaluda, kas arendada välja uus kohupiim või juust, siis kindlasti näeme juustul enam potentsiaali,» rääkis Eensalu. Ideid ja tööd talumeierei juustukojal jagub.
«Õnne 13» talu
Tallinnast pooletunnise autosõidu kaugusel Kajamaa külas asuv Esko talu on ka omamoodi näidistalu. Lisaks sellele, et igal laupäeval vaatavad tuhanded eestlased telesarjast «Õnne 13» Esko talu Uuevariku nime all kui üht tüüpilist Eesti talu, käib suviti nende õuelt läbi sadu turiste. Tippajal pea 1000 külastajat kuus. «See on meie jaoks üks lisaharu, mis aitab ära majandada,» nentis Gunnar Eensalu.
«Õnne 13» sarja Ülo (Aleksander Eelmaa), Annemai (Garmen Tabor) ja teised Uuevariku talu tegelased on Esko talus võtetel käinud ligi paarkümmend aastat. «Nad on juba nii omaks saanud ning tunnevad end siin koduselt – ise teevad, toimetavad ja teavad, kus miski asub,» lausus Gunnar Eensalu.
Kuigi Esko talu end otseselt «Õnne 13» kaudu ei reklaami, tuleb Gunnar Eensalu arvates kaudselt ikkagi talule kasuks, et nende juures käivad seriaalivõtted. «Eks ta natuke tuntust hoiab, sest Esko talu nimi käib lõpusubtiitritest läbi,» nentis Eensalu. «Aga seda, et teeks mõne «Õnne 13» tegelase nimelise kohupiima või jogurti, pole küll mõttes olnud. Meie kaubamärk on ikkagi Esko.»
Kui Esko talu uus peremees Gunnar Eensalu käis presidendipaari küllakutsel suve lõpus Ärma talus koos teiste väiketootjatega, märkas ta, et paljudes taludes on käimas põlvkondade vahetus, mis pole sugugi lihtne. «Meie talus tegi põlvkonnavahetuse saatus järsult ära, kuid on näha, et teistes taludes jõuab kätte aeg, kus vanaperemees oma elutöö üha rohkem noorte hoolde usaldab ja on tänulik, kui on, kellele elutööd üle anda,» rääkis Eensalu.
Esko talu uus peremees arutles ka, et ilmselt pole noorte mõtteviis enam niisugune, kus talu on elu ainuke keskpunkt – nii nagu see on vanemal põlvkonnal tihtilugu olnud. «Mulle tundub, et noored hindavad rohkem töö- ja pereelu tasakaalu. Nad ei pühenda end täielikult üksnes talule.»
Esko talu juhivad praegu kolmekesi Gunnar Eensalu, õde Kadri Eensalu ja ema Sirje Eensalu. Kuna kellelgi neist pole põllumajanduslikku haridust ning varem oli isa see, kes loomadest kõike teadis ja nendega toimetas, siis tuleb talutöödesse kaasata nüüd rohkem spetsialiste väljastpoolt. «Kui ma ikka pole veterinaariat õppinud, siis ma pole veterinaar ja ostan selle teenuse sisse,» nentis Gunnar Eensalu.
Väiksuse eelis
Piimahinna märgatavat langust maailmaturul ja Venemaa piirangute mõju ei ole Esko talu otseselt veel tundnud, kuid toimuv teeb Gunnar Eensalu ettevaatlikuks. «Meie eeliseks on, et oleme väike meierei ja ei müü toorpiima, vaid töötleme ise kõik ümber, et anda piimale võimalikult palju väärtust juurde. Kui oleksime ainult piima müünud ning saaksime varasema 40 sendi asemel kombinaadist praegu 20 senti liitri eest, siis muidugi oleks see suur tagasilöök. Praktiliselt pool tulust langeb ju ära.»
Kriisiaeg näitab Gunnar Eensalu meelest eriti hästi, kui oluline on ise oma toorainet edasi töödelda ja omada mitmekesist toodete ja klientide baasi. Isegi, kui mõne toote või kliendi mahud vähenevad, aitavad ülejäänud raskustest läbi saada. «Selle kõige tõttu võtsimegi töösse ka jäätiseretseptid ja mõtleme uute juustude tegemise peale,» lisas ta.
Gunnar Eensalu arutles, et küllap võib Esko talugi seista ühel hetkel küsimuse ees, kas suurendada karja ja laiendada meiereid ning otsida enam müügivõimalusi. Seni tundub pererahvale, et Esko talu eripäraks võiks jääda tegutsemine väikemeiereina – teha pigem vähem, aga veidi teisiti kui suured tootjad.
Esko talu
Töötleb aastas 250 tonni piima, valmistades peamiselt erinevaid juustusid, kohupiima ja jogurteid.
Karjas on kokku ligi 200 looma, nende seas nii piimalehmi kui lihaveiseid.
Talu juustukoda ja külastuskeskus võõrustab suviti pea 1000 külastajat kuus.
Esimene märge talu kohta pärineb aastast 1872.
Rail Baltic ähvardab poolitada Esko talu maad
Sel suvel jõudsid Esko taluni ärevad teated, et keset nende talu maid kavandatakse Rail Balticu trassikoridori. Esko talule tähendab see, et pea pooled lauda ümbruse karjamaad jäävad ühele ning ülejäänud teisele poole rahvusvahelist raudteed, mis teeb praeguses mahus loomapidamise väga keeruliseks ja pärsib tugevalt arenguperspektiive.
«40 protsenti meie kasutusel olevatest maadest jääks teisele poole raudteed. Mõnes mõttes on see koomiline – kas ma panen siis lehmad rongi peale, et neid karjamaale saada?» muigas talu peremees Gunnar Eensalu. «Tegelikult on mure tõsine. Seda enam, et Esko talu on meie suguvõsa jaoks pika ajalooga talu ning praegu oleme ka tööandja ja tootmisettevõte. Sellest sõltuvad reaalselt inimeste töökohad ja talu tuleviku arenguperspektiivid.»
Kajamaa küla pani võitluses seljad kokku ning tegi oma ettepaneku, kuidas võiks raudteetrass nende meelest kulgeda, et see küla ja valla toimimist võimalikult vähe häiriks.
Samas jääb Gunnar Eensalu sõnul endiselt vastamata küsimus: «Miks on vaja Harjumaal suruda rahvusvahelist kiirraudteed käänuliselt ja kurviliselt läbi tihedalt asustatud ja aktiivse inimtegevusega piirkondade ja hävitada aastakümnetega välja kujunenud inim-, ettevõtlus- ja looduskeskkond, kui on olemas otsem, inimtegevusest eemal olev alternatiiv, kuhu justkui ülimalt keskkonnasõbralikuks tituleeritud trass saaks ideaalselt sobida?»
Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu edendaja.