Metsas peituv seakatk hirmutab talupidajaid

Anette Parksepp
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar ja loomaarst Andres Paomees kordavad Küüni sigala omanikule Toomas Liivikule üle seakatku vältimiseks vajalikud ohutusabinõud.
Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar ja loomaarst Andres Paomees kordavad Küüni sigala omanikule Toomas Liivikule üle seakatku vältimiseks vajalikud ohutusabinõud. Foto: Mihkel Maripuu

Lähinädalatel kontrollib veterinaar- ja toiduamet koos loomaarstidega Eesti seafarme, et näha, kas loomakasvatajad täidavad kõiki ohutusnõudeid, et vältida Eesti poole liikuvat sigade Aafrika katku.

Kaks meest, üleni valgetesse kaitseülikondadesse riietatud, istuvad Kuusalus Küüni seafarmi kontori diivanitel. Teisel pool lauda istub kontoritoolil veidi pinges kehahoiakuga Toomas Liivik, farmi omanik. Liiviku käed on rinnal risti, ta kuulab valgetes kombinesoonides mehi rahulikul ilmel. Vahepeal hingab raskelt, kuid ei sega jutule vahele.

Kombinesoonides mehed, Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar ja volitatud loomaarst Andres Paomees räägivad 6821 seaga farmi omanikule, et Eesti piirile on jõudnud Aafrika seakatk, mis on juba tõenäoliselt Eestis – selle leidmine on vaid aja küsimus.

Seejärel selgitavad külastajad, et veterinaaramet kontrollib koos loomaarstidega järgemööda kõiki Eesti seafarme, et vaadata, kas loomakasvatajad järgivad vajalikke ohutusnõudeid seakatku vältimiseks.

Liivikule loetletakse ette, et sigadele kujutab praegu suurt ohtu teravili ja põhk, millest võivad olla läbi jooksnud nakatunud metssead. Sigade väljaspidamine on keelatud. Nakkust võivad edasi kanda transpordivahendid, aga ka töötaja kaasa võetud võileib võib olla ohtlik, kui ta otsustab oma lemmiknotsule laudas leiva koonu vahele poetada. Farmi omanik teab seda kõike.

Vähemalt kuu aega on ettevõte töötanud teadmisega, et millalgi võib ravimatu ja surmav viirushaigus jõuda nende loomadeni. Kuu aega tagasi, 21. juulil paigaldati farmi desinfitseerimisvannid ehk erilahusega täidetud süvendid ja matid, kust peavad farmi sisenedes sõitma läbi kõik autod ning millesse peavad enne hoonesse ja boksidesse sisenemist  astuma jalgupidi kõik inimesed.

Küüni seafarm ei kasuta praegu sigadele allapanu ning töötajad ei tohi farmi minnes võtta kaasa ühtegi tööriista ega tohi ka farmist midagi ära viia. Enne tööd käivad nad duši all ja vahetavad riided. Kui sigalasse on juba mindud, ei või sealt vahepeal lahkuda.

Ohutusnõuete järgmisest oleneb kogu loomapidajate töö, mistõttu on nad äärmuseni hoolikad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles