Tartumaa teraviljakasvataja Madis Avi meelest võiks tänavust aastat pidada omapäraselt ideaalseks rukkiaastaks, sest rukis on üles tulnud ka neil põldudel, kuhu rukist selleks hooajaks ei külvatud, kuid kus kunagi on rukis kasvanud.
Rukis üllatab tänavu ootamatute idanemiskohtadega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omapäraselt ideaalne tähendab Madis Avi selgitusel, et kuigi tavaliselt on põllud rukki all iga viie aasta tagant, on tänavu hakanud rukis välja tulema peaaegu kõigil tema põldudel. Teraviljakasvataja tõdes, et on sarnast vaatepilti täheldanud mitte üksnes enda põldudel, vaid mitmel pool üle Eesti.
Üheks põhjuseks võib Madis Avi arvates olla rikutud seeme. Teise oletusena pakkus teraviljakasvataja, et kogu seemnevaru, mis on mullas olnud, hakkas tänavu idanema.
«Rukkiterad võivad mullas olla viis kuni kuus aastat ja ootavad seda õiget momenti, millal kasvama hakata, ning tundub, et praegu on aeg nende jaoks õige olnud,» rääkis Madis Avi.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ilme Tupits leidis, et niisuguse nähtuse tekkimiseks võib olla mitu põhjust. Näiteks võib külviseeme olla segunenud rukkiteradega kas kombainis või sorteeris, kui need puhastamata jäetakse. Teiseks võivad terad variseda kombainist põllule ka koristuse ajal.
«Rukkiterad võivad mulla sügavamates kihtides püsida mitu aastat ja idaneda siis, kui nad harimise käigus jälle mulla pindmisse kihti – kaks kuni neli sentimeetrit – satuvad,» sõnas Ilme Tupits ning kirjeldas, et kui vili on lamandunud ja jäetakse koristamata, siis terad talvituvad ikkagi mullas. Ka vihmasel aastal jäetakse rukis koristamata ja küntakse mulda, uuesti kündes satuvad terad jällegi pindmisse kihti ning idanevad.
Tänavustest varakult soojaks läinud ilmadest ei tasu Ilme Tupitsa sõnul rukki erakordse idanemise põhjuseid otsida. «Milline neist välja toodud variantidest võib ühel või teisel põllul esineda, on raske vastata, kuid ilmastikuga ei saa seda nähtust küll seostada,» lausus ta.
«Mõned aastad tagasi künti paljudes kohtades koristamata rukis mulda ja ma arvan, et nüüd on siis tagajärg käes,» tõi Ilme Tupits välja enda hinnangul kõige tõenäolisema põhjuse. Ta lisas, et kui suvivili on rukkiteradega segunenud ja külvatakse kevadel maha, siis rukis idaneb ning moodustab puhmiku, ent kui pead kõrre otsa ei teki või kui isegi moodustub, siis see ei vilju ikkagi.
Artikkel ilmus esmaspäevases Postimehe lisalehes Maaelu Edendaja.