Esialgsetel andmetel oli 2013. aastal teraviljasaak 970 800 tonni, mis on kaks protsenti väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.
Kehv talv vähendas mullu teraviljasaaki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teraviljasaagist 406 300 tonni moodustas nisu, 439 000 tonni oder ja 21 700 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 3121 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 3258, otra 3302 ja rukist 1885 kilogrammi.
2012/2013. aasta talv oli taliviljadele ebasoodus ning osale hukkunud taliviljaga põldudele külvati kevadel suvivili. 2013. aastal kasvatati teravilja 311 000 hektaril, mida oli 7 protsenti rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 124 700 hektaril ja kasvupind oli sama suur kui 2012. aastal. Odra kasvupind suurenes 22 protsenti ning oli 2013. aastal 133 000 hektarit, rukist kasvatati 11 500 hektaril ehk rukki kasvupind vähenes 2012. aastaga võrreldes kolmandiku.
Kaunvilja saak oli 32 800 tonni, mida oli kaks ja pool korda rohkem kui aasta varem, hektarilt saadi keskmiselt 2312 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 14 200 hektaril, mis oli ligi kolmandiku võrra enam kui varasemal aastal ja mis oli ühtlasi ka viimase 30 aasta suurim kaunvilja kasvupind.
Esialgsetel andmetel oli rapsi- ja rüpsiseemne saak 169 700 tonni. 2013. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 85 600 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 1984 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.
Kartulisaak oli 125 100 tonni, mis oli varasema aastaga võrreldes 10 protsenti vähem. Kartuli kasvupind on alates 2008. aastast alla 10 000 hektari ning oli 2013. aastal 6 600 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 18 875 kilogrammi kartuleid.
2013. aasta sügisel külvati 2014. aasta saagiks 67 000 hektarit talinisu, 11 800 hektarit rukist ja 4900 hektarit tritikut.